Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas Sig Saueri vaidlustuse ja tühistas otsuse, millega Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tunnistas edukaks Lewis Machine & Tool Company pakkumise.
Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk tunnistas detsembri alguses hankekomisjoni ettepanekul kaitseväe automaattulirelvade hanke edukaimaks pakkujaks USA relvatootja Lewis Machine & Tool Company pakkumuse.
Aastatel 2019-2021 pidi kaitsevägi LMT-lt ostma 22 miljoni euro eest ligi 16 000 automaattulirelva koos lisavarustusega. Lisaks sellele pidi sõlmitav raamleping võimaldama vajadusel täiendavate relvade ostmist aastani 2026.
Šveitsi relvatootjast välja kasvanud Ameerika firma Sig Sauer Inc. vaidlustas otsuse, kuna nende hinnangul viidi hankemenetluse viimast faasi ehk eduka pakkuja kohapealset verifitseerimist läbi osaliselt õigusvastaselt. Nimelt tehti LMT-le Sig Saueri hinnangul lubamatuid järeleandmisi hanketingimustega võrreldes.
Vaidlustuskomisjoni otsusest selgub, et niinimetatud jõulise käsitsemise testis (rough handling) ei tohtinud relv 1,5 meetri kõrguselt betoonile kukkudes saada strukturaalseid ega funktsionaalseid kahjustusi.
Vaidlustuse küsimuseks oli see, kas testi käigus pidid olema relvale lisatud kaba ja punatäppsihik ning kas neile testi käigus tekkinud kahjustused tähendavad testi läbi kukkumist.
“Lähtudes hankedokumentidest on kaba relva osa, samuti peab iga relv olema varustatud punatäppsihikuga. Seega puudub mistahes alus asuda seisukohale, et kaba ja punatäppsihik ei pidanud selle testi käigus olema relval olemas,” märkis vaidlustuskomisjon on oma otsuses.
Testi läbiviimist kajastavates dokumentides puuduvad andmed selle kohta, kas kaba ja punatäppsihik olid testimise käigus relval ning millised vigastused või kahjustused neil relva osadel testi tulemusena olid.
See tähendab, et kuigi kahjustusi ei pruukinud relval olla, polnud vaidlustuskomisjonil võimalik tuvastada selle testi osas LMT pakkumuse verifitseerimist, kuna otsustusprotokollis ja selle lisades puuduvad kaitseinvesteeringute keskuse selgitused.
Lisaks sellele pole puuduliku protokollimise tõttu võimalik tuvastada, kas relva testiti LMT pakkumuses nimetatud relva rihmadega, milleks olid Magpul ja Blackhawk. Sig Sauer eeldas, et LMT kasutas Blueforce’i toodangut, kuid selle kahtlustuse lükkas komisjon ümber.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling ütles BNS-ile, et keskus tutvub vaidlustuskomisjoni otsusega ja otsustab sellel nädalal, kuidas hankega edasi minna.
“Kuigi enamik vaidlustuskomisjonile esitatud väiteid ei leidnud kinnitust ja hanget ei ole tühistatud, on antud küsimuste puhul praegu vara öelda, millised on edasised sammud. Analüüsime lähipäevadel veelkord olukorda, et otsustes ei oleks õiguslikke ega sisulisi küsitavusi,” ütles Mühling.
“Praegu saame öelda seda, et Lewis Machine & Tool Company pakutavad tooted vastavad Eesti Kaitseväe poolt nõutule, mis on peegeldatud selgelt ka vaidlustuskomisjoni otsuses. Lewis Machine & Tool Company vaatab üle vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused ning otsustab edasised sammud vaidlustamiseks ettenähtud aja jooksul,” ütles ettevõtte esindaja Ingvar Pärnamäe BNS-ile.
“Arvestades hanke tähtsust Eesti kaitsevõime seisukohast, siis on taoliste suuremahuliste hangete juures vaidlustused loomulikud,” lisas ta.
Postimehe andmetel oli Lewis Machine & Tool Company pakkumine 22,7 miljonit eurot, Sig Saueril 27,6 miljonit ning Heckler & Kochil 45,5 miljonit eurot.
LMT pakkumus saavutas 99,3 punkti ja oli soodsaim nii hinna, elutsükli toetuse kui ka garanteeritud laskude alusel. Kaitseväe korraldatud relvade katselaskmine näitas, et kõigi pakkujate esitatud relvade tabavustäpsus jäi esitatud nõuete piiridesse ning olulisi erinevusi nende vahel ei olnud.
Pakkumuste hindamisel moodustas 40 protsenti tehingu maksumus, 30 protsenti relvasüsteemi eluiga, 20 protsenti relva vastupidavus ehk garanteeritud laskude arv ning 10 protsenti märtsis korraldatud testlaskmise tulemus.
Uued automaattulirelvad lähevad esmalt 1. ja 2. jalaväebrigaadi ja seejärel kogu kaitseväe operatiivstruktuuri käsutusse, kus neid hakkavad kasutama nii kutselised kaitseväelased, ajateenijad kui ka kaitseliitlased.
