Harva tuleb ette olukordi, kus välispoliitiline dokument tekitab Eesti sisepoliitikas sellise tormi nagu juhtus möödunud nädala lõpus ÜRO rändeleppega. Välisminister Sven Mikser proovis vaikselt “külg ees” selle rändeleppe ära vormistada ja veel nii osavalt, et Eesti allkirjastajaks oleks Maroko kuurortlinnas Marrakechis president Kersti Kaljulaid.
Dokumendi aluseid oli kevadel tutvustatud ka Riigikogu väliskomisjonile ja siis ei protestinud sellise sisu vastu ei istungit juhatanud Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ega muidu käremeelne Henn Põlluaas (EKRE). Ilmselt väliskomisjoni liikmed kevadel lihtsalt ei süvenenud piisavalt teemasse. Nüüd läks aga leppe teemal suurem möll lahti, sest peale sotside pole riigikogus just palju poliitikuid, kes toetavad ÜRO leppe allkirjastamist, mis võib Eestile tuua migrantide seotud täiendavaid kohustusi. Väidetavalt väga pikka aega ettevalmistatud dokumendi mustandit pole suvatsetud isegi eesti keelde tõlkida. Tulemuseks on välisminister Sven Mikseri täielik fiasko.
Esmaspäeval otsustas Isamaa fraktsioon, et ei toeta ÜRO rändeleppe allkirjastamist. Esmaspäeval distantseerus leppest ka president Kaljulaid, teatades, et kui valitsuses pole antud asjas üksmeelt, siis ta Marrakechi ei sõida. Rändeleppele vastuseisu avaldanud justiitsminister Urmas Reinsalu “hirmutati” sellega, et Marrakechi dokumendi tagasilükkamisega kaovad ilmsed Eesti võimalused saada ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Mis ei pruugigi Eesti jaoks olla teab mis halb uudis, arvestades suurt hulka välispoliitika asjatundjaid, kes peavad seda täiesti mõttetuks aja ja ressursi raiskamiseks.
Rändleppe sahtlisse lükkamine on suur tagasilöök välisminister Sven Mikserile. Juba ringlebki Toompeal spekulatsioon, et kui Mikseri välisministriamet peaks skandaali pärast ohtu sattuma, ei pruugi SDE esimees Jevgeni Ossinovski talle appi minna. Esiteks põhjusel, et sotside uus staar Marina Kaljurand vajaks hädasti rohkemat tähelepanu. Teiseks on tänane välisminister Ossinovskile oponeeriva Indrek Saare leeri esindaja. Ja kolmandaks on Sven Mikser suutnud olla peaaegu nähtamatu minister. Spekulatsioon lõpetatakse küll tõdemusega, et ilmselt jääb see vangerdus siiski toimumata, sest valimisteni on jäänud liiga vähe aega.
