Kui Henrik Raave sai poliitilise liikumise Eesti 200 tegevjuhiks, kirjutasid sellest mitmed meediakanalid. Kui ta möödunud nädalal selle ameti maha pani, ei märganud seda uudist ükski ajakirjanik.
Raave tegi möödunud nädalal oma Facebooki lehele sellise tagasihoidliku postituse:
“Eesti 200 paat sai minu poolt mereklaariks, otsad kai külge ja masina võti ning pangakonto ligipääs üle antud noorele ja nägusale skipperile, Kadri Napritson Acunale.
Kadri ja kogu meeskonna tööks on nüüd laev merele viia.
Soovin pärituult! Kevadeni saab merel olema kaunis tormine, loodan, et paat peab kenasti vastu.
Ise naasen oma töökotta, oma teiste algatamist ja parandamist vajavate armsate projektide juurde tagasi!”
Eesti Uudistele on vihjatud, et Henrik Raave lahkumise tegelikuks põhjuseks oli valimisnimekirjaga liitujate tagasihoidlik hulk. Raave läks otsima uusi väljakutseid, Margus Tsahkna, Priit Alamäe ja Meelis Niinepuu proovivad nüüd ise kastanid tulest välja tuua.
Hiljuti väitsid Eesti 200 juhid, et nendega on liitunud 300 inimest, millest kuidagi ei piisa erakonna registreerimiseks. Isegi kui see väljahõigatud 300 on tegelik liikmete arv, mis on siis pooleaastase töö tulemus, läheb neil väga kiireks. Valimistel osalemiseks peab erakond olema registreeritud 90 päeva enne valimisi ehk detsembri alguseks. Seega on neil 2 kuud aega, et erakonna registreerimiseks minimaalsed 500 inimest kokku saada. Iga päevaga läheb ülesande täitmine järjest keerulisemaks. Eesti Uudistele on vihjatud, et isegi nö varivalitsuse ministriportfelli pakkumisest pole kasu olnud, et veenda inimest nendega liituma. Saab näha, kas nad tegelikult üldse suudavad erakonna kokku panna.
Artur Talviku nö Elurikkuse Erakonna puhul seda küsimust pigem enam ei teki. Ehk nagu ütles Talviku hea semu Indrek Tarand: “Igast stsenaariumist ei saa filmi”. Seal seltskonnas lihtsalt pole kedagi, kes oleks nii võimekas organisaator, et et kahe kuuga 500 uut poliitikahuvilist leida.
