Helir-Valdor Seederi kõne Riigikogus vastuseks siseminister Lauri Läänemetsa ettekandele.
Härra minister esines ettekandega tuntud headuses. Ei üllatanud positiivses mõttes – jutt oli voolav, ma ütleksin mitte niivõrd rahustav, kuivõrd uinutav.
Siseminister ütles, et siseturvalisuses on praegu Eesti igapäevases lahinguolukorras, ja rääkis ka laiapõhjalisest riigikaitsest. Siis mina mõtlesin, kuidas tegelikult praegu ametis olev valitsuskoalitsioon selles olukorras käitub.
Minister Laaneti ajal vähendati ja koondati 12 ametikohta Kaitseliidus. Seda olukorras, kus viimase kahe aasta jooksul on Kaitseliitu liitunud 6000 uut liiget. Ja just nimelt instruktoreid, kes tegelevad inimestega, nendesamade uute inimeste ettevalmistusega, mis on julgeoleku seisukohalt ja siseturvalisuse seisukohalt võtmeküsimus, napib. Ja see nappus tegelikult kasvab. See on karjuv vajadus ja see tegevus on karjuvas vastuolus nende loosungite ja Eesti eluliste huvidega, julgeolekuhuvidega. Sellest minister siin ei rääkinud, sellest ta vaikis.
Rändepoliitika kohta ma esitasin küsimuse, aga ma ei saanud tegelikult rahuldavat vastust. Ja mitte mulle rahuldavat vastust, vaid Eesti julgeoleku seisukohalt vaadates rahuldavat vastust. Hea küll, 2022 oli erakorraline sõja puhkemise aasta ja sisseränne oli erakordselt suur, aga ka 2023 ületas väljastpoolt sisse tulevate inimeste arv Eestis saldona 14 100 inimest ühe aasta jooksul. See on suurem, kui meie aasta sündimus, oluliselt suurem!
Tallinnas olid 2021 rahvaloenduse andmetel eesti emakeelega inimesed vähemuses. See olukord, lõhe ja erisus on järsult kasvanud. Ja minu küsimus ei olnud mitte niivõrd selles, kui palju on Eestis ebaseaduslikku rännet ja kuidas me valmistume ränderündeks, vaid see, milline on valitsuse poliitika Eesti rahvusriigi kestlikkuse seisukohalt tulevikku vaadates. See ei ole jätkusuutlik, kui sellised viimaste aastate protsessid jätkuvad. Milline see poliitika on?
Siin kontekstis saame rääkida kohe ka eestikeelsest inforuumist, et me oleksime kõik ühises inforuumis. Me teame, et valitsuskoalitsioon on vastu keelenõuete sätestamisele platvormitöötajatele. Aga näiteks Bolt on üks suuremaid immigratsioonipumpasid ja keelenõude kehtestamine ühelt poolt reguleeriks seda immigratsiooni, teiselt poolt kaitseks eestikeelset inforuumi ja aitaks kaasa lõimumisele, et inimesed saaksid teineteisest aru. See on ka sisejulgeoleku küsimus ja turvalisuse küsimus, aga valitsus seisab sellele vastu.
Eestikeelsele haridusele ülemineku puhul pikendati õpetajatele keelenõuete erisusi, venitatakse kummi. Aga siis räägime, kui kiire meil on turvalisusega ja et me oleme igapäevaselt – kuidas see oli? – igapäevaselt siseturvalisuses lahinguolukorras. Aga käitume tegelikult niimoodi. Arusaamatu!
Läheme edasi: Vene kodanike hääleõigus Eestis, millest on juba mitu aastat räägitud. Lugupeetud siseminister, me oleme mitu aastat rääkinud ja see on mitmes koalitsioonis tõusnud küsimuseks. Teie isiklikult olete sellele vastu olnud ja sotsiaaldemokraadid on vastu, et seda küsimust lahendada. Teie koalitsioonipartner, Riigikogu esimees tõstatas selle küsimuse istungjärgu avaistungil, kus osales ka president, eraldi üles, et see on kiireloomuline küsimus, mida me praegu peaksime lahendama. Aga me ei lahenda seda, sest siseminister ja sotsiaaldemokraadid on sellele vastu. Ja siis me räägime siin teise-, kolmanda- ja neljandajärgulistest küsimustest Eesti siseturvalisuse ja julgeoleku seisukohalt.
Kui me nüüd kumuleerime kõik need küsimused, siis ma julgen öelda, et mul on hirm. Mul on hirm, et meil on selline valitsus ja selline siseminister. Mul on tõsiselt hirm. Ja siis me mõtleme ja kuuleme, et valitsuse liikmed teevad ettepaneku, et Eesti Nokia võiks olla vangide Eestisse toomine. Õnneks jätkub Eestis ka tasakaalustavat mõistust. Õiguskantsler on viidanud väga tugevatele vastuargumentidele, väga tõsistele ohtudele, mida see endaga kaasa toob – nii keelekasutuse kontekstis kui ka kultuuri kontekstis. Need ohud on kindlasti suuremad kui see raha, mida me teoreetiliselt võiksime selle pealt teenida. Riigi mainest ma ei räägigi, mis on ju ka julgeoleku seisukohalt ülimalt oluline, samuti majanduse arendamise seisukohalt, võimalike välisinvesteeringute seisukohalt.
Me oleme aastakümneid näinud vaeva selle nimel, et Eesti oleks selline väike, arenev, edumeelne, positiivne riik. Ja siis me räägime, kuidas me hakkame üle Euroopa siia vange tooma, et see ongi Eesti Nokia ja see suurendab meie turvalisust ja võimaldab võib-olla veel mõnikümmend miljonit eurot teenida olukorras, kus me kehtestame valimatult igasugu makse ja korjame neid oma inimestelt kokku.
Lõpetuseks tuleb siiski rääkida kahetsusväärselt ka sellest maksupoliitikast, mis on täiesti meie julgeolekut õõnestav, Eesti majanduse konkurentsivõimele vastu töötav, mis ei ole ka vähetähtis julgeoleku seisukohalt, ja sellest seisukohast, kuidas selle maksu puhul mitte ainult ei visata seda nagu niisugust mädanenud õuna, kas me maksustame kasumit või maksustame vara või maksustame veel midagi kolmandat, see on juba ammu ära unustatud, mis koalitsioonileppes kokku lepiti. Ja siis täna minister väitis siit puldist – stenogrammist võib kontrollida –, et ettevõtjad toetavad mõlemat varianti, nii kasumit kui vara maksustamist. Ettevõtjad toetavad mõlemat! Mina olen aru saanud, et ettevõtjad ei toeta kumbagi, aga minister väidab valitsuse liikmena, et toetavad mõlemat. Küll on tore ja lihtne siis ju riiki valitseda, kui ettevõtjad toetavad mõlemat. Siis ei ole ju ka valitsusel raske valida, siis tuleb mõlemad valida. See on nüüd muidugi iroonia, ärge seda tõsiselt võtke.
Aga ma lugesin Sakalat. Mida Sakala ajakirjanik kirjutab? Ja siin ei ole minister vastulauset esitanud, nii et ma võtan seda tõena, et see on tõesti niimoodi sotsiaaldemokraatide poolt välja öeldud: sotsid õhutavad klassiviha. Ajakirjanik kirjutab 13. septembri Sakalas, et rikastel olla rohkem rahust võita kui vaestel. Nii väidavad sotsid. Ja hinnang ajakirjaniku poolt on ülimalt küüniline. Ta küsib, kui palju maksab rikka elu rohkem kui vaese elu. Ja ma tõesti ütleksin, et niisugune vastandumine maksu kehtestamisel praeguses olukorras ministri poolt on ikka väga vastutustundetu vastandada niimoodi erinevaid sotsiaalseid rühmi.
Nii et kahetsusväärselt pean ütlema, et midagi positiivset sellest ettekandest ja küsimustele vastustest ma ei leidnud. Ma väga loodan, et koalitsioonipartnerid aitavad siin natukene siseministrit ja sotsiaaldemokraate, et meil tekiks tõesti terviklik siseturvalisuse ja julgeolekupoliitika. Aitäh!