Siseminister Lauri Läänemetsa ülestunnistus, et sotsiaaldemokraadid olid valmis agressorriikide kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse äravõtmiseks põhiseadust muutma vaid juhul, kui neile pakutakse selle eest „präänikut“, on jahmatav, tõdes Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.
Isamaa algatas kolmapäevasel Riigikogu istungil juba mitmendat korda seaduseelnõu, mille alusel oleks kohalike omavalistuste valimistel hääleõigus vaid nende kolmandate riikide kodanikel, kel on sõlmitud Eestiga vastavasisuline kahepoolne kokkulepe. Kuigi kaks kolmandikku valitsuskoalitsioonist on väljendanud valmisolekut Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse ära võtmiseks, on sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu kõik varasemad Isamaa eelnõud koalitsiooni poolt ükshäälselt tagasi lükatud.
„Sotsiaaldemokraadist siseminister väitis Riigikogu infotunnis, et sellised algatused on „hoogtöö“ ja „kampaania“. Seda olukorras, kus Venemaa valimiste statistika näitab, et Eestis resideeruvad Vene kodanikud on maailma ühed suurimad Vladimir Putini režiimi toetajad. Nende osalemine Eesti kohalike omavalitsuste poliitikate kujundamisel on akuutne julgeolekuküsimus, mille lahendamine peaks olema siseministri peamisi ülesandeid,“ ütles Seeder.
Läänemets avalikustas infotunnis, et praegust koalitsiooni kokku pannes oli laual ka põhiseaduse muutmine, et agressorriikide kodanikelt hääleõigus ära võtta. Ta tunnistas: „Ja mis puudutas põhiseaduse avamist, siis ma olen seda öelnud, et sotsiaaldemokraatidel on ka teisi nägemusi, mida põhiseaduses peaks muutma, kui põhiseaduse muutmiseks läheb. Ja kuna partnerid ei olnud nõus kaasa tulema nende küsimustega, siis me saime aru, et me ei suuda põhiseaduse muutmises kokkuleppele jõuda, mis puudutab teisi küsimusi nii öelda komplektis.“
Seedri sõnul on taoline paljastus jahmatav: „Siseminister, rõhutan, siseminister tegeles julgeolekuküsimustes lehmakauplemisega. Eesti siseturvalisus ei saa olla punkt, kus üks või kaks erakonda üritavad omakasupüüdlikult püüda venekeelsete elanike hääli, õõnestades sellega ühiskonna sidusust ja kindlustunnet.“
Isamaal on piisavalt omal juriidilist kompetentsi saamaks aru, et mittekodanikelt (või vene kodanikelt) valimisõiguse äravõtmiseks EI OLE VAJA põhiseadust muuta. Sidumine põhiseadusega ja seose ümber udutamine on halb tava, kus iga rumaluse rakendamist põhjendati EL nõuetega (millist seost enamikul juhtudel ei eksisteerinud). Ka nüüd on valitsuse motiivid vene kodanikele hääleõiguse andmisel järgmisteks KOV valimisteks (jah, see on privileeg ja sellest tuleks rääkida kui privileegi pikendamisest keeldumisest) midagi muud, mida täpselt teavad nad ise ehk paremini.