Kuigi perehüvitiste seaduse, millega tõusevad nii esimese ja teise lapse kui ka lasterikaste
perede toetused, väljakuulutamine on vanematele suureks kergenduseks, kinnitab Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, et ka järgmises Riigikogu koosseisus kavatseb Isamaa seista perede elujärje täiendava parendamise ning perepõhise maksureformi eest.
Kui Eesti Päevaleht detsembri lõpus poliitaasta kokku võttis, väideti seal, et 2022 liigutas Eesti poliitikat edasi vaid üks teema. „Poliitikud tegelesid ainult peretoetustega,“ seisab artiklis.
„Kui see väide tõele vastaks, siis on teistel erakondadel põhjust tunda siirast rõõmu Isamaa töökuse üle,“ ütles partei esimees Helir-Valdor Seeder.
„On ju Isamaa seisnud selle aja jooksul nii valitsuses kui ka Riigikogus kaitsekulude tõstmise eest, nõudnud punamomumentide ja okupante ülistavate tänavanimede eemaldamist, saanud seadusesse kirja ülemineku eestikeelsele haridusele ja võidelnud elektri universaalteenusega röövellike energiahindade vastu,“ loetles Seeder. „Kui seda kõike on tehtud, keskendudes tegelikult ainult perehüvitistele, siis mõelda vaid, mida suudame korda saata nüüd, kui pärast seaduse väljakuulutamist saame tõega hakata tegelema rohkemate teemadega.“
Eesti perede heaolu on kesksel kohal ka Isamaa programmis, millega minnakse Riigikogu valimistele. Isamaa seisab selle eest, et võrdsustada esimese ja teise lapse toetus alates kolmandast lapsest masktava summaga. Lisaks plaanib erakond perepõhist maksureformi, kus iga peres kasvava lapse eest suureneks tulumaksuvaba tulu 5000 euro võrra ja kahekordistuks lapse kasvatamise eest ette nähtud pensionikoefitsient, mis annaks ühe kuu lisapensioni. Ühtlasi lubab Isamaa taastada abikaasade ühisdeklaratsiooni.
„Aga nii nagu me ei unustanud perehüvitiste tõusu eest võideldes kordagi teisi Eesti elu teisi olulisi küsimusi, seisame ka järgmisel neljal aastal kaitseinvesteeringute tõusu, nutika ja ettevõtlussõbraliku majanduse, kvaliteetse hariduse ning Eestimaa eestikeelsena püsimise eest,“ lubas Seeder.
##Iga laps on kingitus!##
On kirjas ühe demograafi blogis.
Laps pole kingitus, mis võib olla, kuid ei pea olema, vaid ilma lasteta polegi võimalik kesta põlvest põlve. Kesta saab, kui loomulik suremus kompenseeritakse loomuliku taastetasemel sündimusega 3+ peres. Kui auto liikumas hoidmiseks on vaja kulutada kütust 5L/100km, siis rahva kestmas hoidmiseks peaks peredes olema 3Last/põlvkonna kohta. Kui see on nii, siis pole Laps kingitus, vaid 3L oleks vältimatu kestmise tingimus. Seega pole auto puhul kohane iseloomustada autot kütusekuluga 0L/100km ja siis lugeda iga kütuse liitrit kingituseks, vaid kohane ongi ausalt iseloomustada kütusekuluks 5L/100km. Kui sõitma asuda, siis tuleb sellega arvestada. Ka inimese puhul pole kohane lugeda normaalseks pereks 0 lapsega hääbuvat peret, vaid ikka kestvat 3+ lapsega peret. Need 3+ last poleks kingituseks nii nagu oleks siis, kui me loeks normaalseks hääbuvat lastetut peret. Kui elama asuda, siis tuleb arvestada kestmise 3+ vältimatu normaalse panusega. Siis ei tunneks inimene laste saamisel vanemaks saamist, ei üllatusliku kingitusena ega ka sattunud õnnetusena, mida hüvitada Vanema-Hüvitisega. Õnne ju ei hüvitata.
Jürgen Ligi on teinud juba 3 korda naljatledes asjaliku ettepaneku, teha I sammas vabatahtlikuks. Kui see juhtub, siis tulebki inimesel ise vanaduses vastutada oma nooruse otsuse eest, kas kasvata-da piisav hulk 3+ lapsi pensionimaksjaks või mitte, sest siis ei sunnitaks teiste kasvatatud lapsi rahastama sotsmaksu pensioniosast ka lastetu vanuri pensionit oma vanemate pensioni arvelt.
Kuidas I sammast muuta kuritegelikust kommunistlikust hääbutavast poolsolidaarsest mittekommunistlikuks mittehääbutavaks täissolidaarseks?
Mida peab tegema, et pensionisüsteemi muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?
Vastus: tuleb lõpetada senine kommunistliku iseloomuga poolsolidaarne pensionisüsteem, milles solidaarset pensionit saab ka see, kes pole solidaarselt panustanud pensionimaksjate kasvatamisesse. Kommunism tapab. Vaja on üle minna mittekommunistlikule täissolidaarsele pensionisüsteemile:
Vanurite pensioniks 45 aastat makstud sotsmaksu pensioniosa raha on kulunud vanurite pensioniks ja seda ei saa uuesti kasutada oma pensioniks. Oma pensioniks on vaja kasvatada vanurite hooldele lisaks piisav järglaspõlv, kelle sotsmaksu pensioniosast makstakse pensionimaksjate kasvatajate pensionid.
Lastest solidaarselt ühiste pensionimaksjate kasvatajate solidaarne pension peaks olema proportsionaalne laste kasvatamise panusega ehk pensionisüsteem peaks olema täissolidaarne. Inimese pension ei tohiks olla kunstlikult seotud muuga, kui lastest pensionimaksjate kasvatamise panusega, ei tööaastatega, mille eest on juba palka saadud ega elu jooksul tehtud kükkide ega kätekõverduste arvuga.
Täissolidaarse pensioni korral oleks pension:
lastetul 16%…..
1 lapselisel 16+28=44%.
2 lapselisel 16+56=72%.
3 lapselisel 16+84=100%.
4 lapselisel 128%.
5 lapselisel 156%.
jne.
Kui lastetu pere on maksnud ühe pensionimaksja kasvatamiseks iga kuu lastetusmaksu toetust 600EURi suurperelisele, et see talle pensionimaksja kasvataks, siis on lastetu pension 16% asemel 44% ja kui maksnud lastetusmaksu 2 lapse maksumaksjaks kasvatamiseks 1200EURi iga kuu, siis on pension 72%.
Kui 5 lapseline pere on vastu võtnud kahe ülenormse lapse kasvatamiseks iibepuudelistelt lastetusmaksu toetust iga kuu 1200EURi, siis on vanema pension 156% asemel 100%.
On ju õiglane?
Miks peaks suurperelise kasvatatud maksumaksja toetama oma vanemate pensioni arvelt võõrast iibepuudelist vanurit oma sotsmaksu pensioniosaga? Eriti, kui see võõras vanur isegi ei küsi viisakalt toetust, vaid lausa nõuab rusikas püsti, et talle pensionit makstaks, nagu käo poeg.
Kuna lastetu pere pole teinud pensionimaksjate kasvatamise panust 3x200k=600kEURi, ühelapseline 400kEURi ja kahelapseline 200kEURi, siis peaks see raha neil olema pensionile minnes alles ning täissolidaarse pensionisüsteemi korral ei jää iibepuudeline inimene ka siis kehva seisu, kui pole lastetusmaksu maksnud, sest lastetu pere vanema pensionile 16% lisandub peresääst 600kEURi, ühelapselise pensionile 44% lisandub peresääst 400kEURi ja kahelapselise pensionile 72% lisandub peresääst 200kEURi.
Lapsi pensionimaksjaks kasvatama mitteasunud perel, kes on valinud solidaarse lastetusmaksu mittemaksmise ehk siis mitteosavõtu I sambast, ongi vabadus valida, kuidas säilitada laste mitte-kasvatamisest järele jäänud raha 600kEURi 45 aasta peale ette. Kas kasutada kogumispensionite II ja III sammast või investeerida või adopteerida lapsi oma vanadushooldajaks kasvatamiseks?
10.12.2017 20:48
Töö meeleolu loob tööpanuse arvestamine palgavalemis ja pensionimaksjate kasvatamise meeleolu loob pensionimaksjate kasvatamise panuse arvestamine pensionivalemis.
Läbi eelnenud põlvede on aktiivsel tööd tegeval põlvkonna osal olnud vajadus hoolitseda hääbuvate vanurite eest ja kasvatada peres suguküpseks loomulikku suremust kompenseeriv minimaalselt piisav hulk 3+ lapsi järgmisesse põlve. Kunagi pole piisanud vaid ühe nendest panustest tegemisest. Ikka on olnud vaja teha mõlemad panused.
Kaks inimese surelikkusega seotud minimaalselt piisavat pere kestmispanust läbi aegade:
1. Järglaste kasvatamise panus 3x200kEURi=600kEURi 3 lapse pereküpseks kasvatamiseks
2. Vanurite hooldamise panus 2x135kEURi=270kEURi 2 perevanema makstud sotsmaksu pensioniosa
Kahe olulise perepanuse rahalise väärtuse arvutamine tänapäeva reaale arvestades:
1, Lapse pereküpseks maksumaksjaks kasvatamise rahaline ekvivalent on 200kEURi(3 miljonit EEKi). See summa koosneb järgmistest osadest:
1) otsene rahaline kulu lapsele (1MEEKi) 64kEURi.
2) koduse kasvatustöö rahaline ekvivalent (1MEEKi) 64kEUR.
3) järglase iseseisvumisel rahaline toetus eluaseme muretsemisel (1MEEK) 64kEURi.
Loomulikku surevust kompenseeriva piisava 3 lapse korral on pere panus 600kEURi.
Meie kommunistlik poolsolidaarne pensionisüsteem ei tee vahet, kas pere on panustanud lastest pensionimaksjate kasvatamisesse 600kEURi või mitte. Tulemuseks iibepuue ja pere ning rahva hääbumine.
2, Inimese palgalt makstakse 45 tööaastajooksul vanurite pensioni jooksvaks rahastamiseks iga kuu 20% sotsmaksu pensioniosa Pensionikassasse. Praegu on keskmine palk 1250 EURi. Seega 20% sotsmaksu pensioniosa on 0,2×1250=270EURi kuus ja aastas 12×270=3000EURi. Kokku 45 tööaasta jooksul 45×3000=135000EURi. Pere kahe vanema kohta seega 2x135k=270kEURi.
Olulisem, kui meie ühiselureeglite ehk sotsiaalsete seaduste vastamine põhiseadusele, on nende vastamine loodusseadustele inimühiskonna kestmise osas põlvest põlve. Seega peaks meie riigieelarve suurima kuluga I samba pensionisüsteem sotsiaalse seadusena vastama loodusseadustele. Kui pensioniseadus vastab loodusseadustele, siis on selle indikaatoriks taastetasemel sündimus ja nulliive. Kui jooksvalt rahastatav pensionisüsteem loob illusiooni, et jooksvalt rahastajate kasvatamisesse pole enam vaja panustada, siis on tagajärjeks alla taastetaset sündimus ja rahva vananemine laste osakaalu kahanemise tõttu. Küsimus pole ainult selles, et loomulik sündimus peaks peaks kompenseerima loomuliku suremuse, vaid ka selles, et sureliku isendi elukaar oleks vastav inimese (mitte kala) bioloogiale. Elukaar peaks sisaldama neli perioodi ülalpeetav-ülalpidaja staatuses. Algab vaadeldava inimese elukaar koos kahe õe-vennaga(kokku piisavad 3 järglast) ülalpeetavana(1) siis, kui nende vanemad on oma elukaarel saanud 22 aastaseks. On seega saanud ülalpeetavaist ülalpidajaiks. Kui sündinud lapsed saava ülalpeetavana 22 aastaseks, siis sünnib neil 3 piisavat last ja algab teine 22 aastane periood elukaarel ja see on laste vanematest ülalpidaja(2)(kasvataja) periood. Kui uued vanemad on saanud kahe perioodiga 44 aastaseks, siis tuleb neil hakata ülal pidama(3) 66 aastaseks saanud oma vanemaid, kes on palgatöö lõpetanud ja muutunud ülalpidajaist ülalpeetavaks(pensionäriks). Siis saab vaadeldav inimene 22 aasta pärast ise ülalpidajast ülalpeetavaks(4) vanuses 66 aastat. Seega loodusseaduste järgi koosneb inimese, kui sureliku isendi elutsükkel-elukaar neljast selgelt eristuvast umbes 22 aastasest perioodist:
1. Ülalpeetav(oma vanemate poolt)
2. Ülalpidaja (piisavale 3+ lapsele)(tänaste hinnangute järgi 3x200k=600kEURi rahalise panusega)
3. Ülalpidaja (oma vanematele)
4. Ülalpeetav (oma 3 lapse poolt)
Kui ühiskond on otsustanud hooldada vanurid kollektiivselt pensionisüsteemiga ja selleks pensionisüsteemiks on valitud jooksvalt rahastatav pensionisüsteem, siis tuleb arvestada ka jooksvalt rahastajate vajadusega ja seega nende kasvatajate panusega pensionivalemis. Praegune I samba pensionisüsteem on küll jooksvalt rahastatav, kuid kahjuks esitatakse seda Riigipensioni kurejutuga hoopis kogumispensionina(tööaastate), mille toimeloogika ei vaja jooksvalt rahastajaid. Nii genereeribki praegune I sammas noortele illusiooni, et enam pole vaja vältimatult piisavalt 3+ panustada laste kasvatamisesse ja piisab vaid vanurite pensioni jooksvaks rahastamiseks maksta oma palgalt 20% sotsmaksu pensioniosa ja sel-lega saada kirja pensionistaaži aastad. Mida aga teha vanuril pensionistaaži aastate nimekirjaga pensionieas, kui pole nooruses lapsi kasvatatud oma pensioni ajaks jooksvaks rahastajaiks? Seega, sõltumata sellest, kas on pensionita ühiskond või pensioniga, tuleb neis neljas elukaare perioodis vältimatult teha seda, mis on igas ette nähtud. Kui teises perioodis ei kasvatata piisavat hulka 3 lapsi, siis pole neljandas perioodis mittekasvatajale ülalpidajaid, ei pensionita ühiskonnas ega ka pensioniga ühiskonnas.
Mittekommunistlik printsiip oleks, et tulemus olgu proportsionaalne panusega ehk inimese soli-daarne pension, meil I sammas, peaks olema proportsionaalne ta pensionimaksjate kasvatamise solidaarse panusega ehk täissolidaarne. Et solidaarse täispanuse saaks teha ka vähelapselised, siis peaks olema neil võimalus oma naturaalse panuse puudujääki korvata lastetusmaksu maksmisega suurperelisele 3+n, kes selle toel maksjale pensionimaksjad kasvatab. Kui on jooksvalt rahasta-tav solidaarne pension(põlvkondadevaheline solidaarsus), siis peaks olema ka solidaarne laste-tusmaks(põlvkonnasisene solidaarsus). Kui pole põlvkonnasisest solidaarsust(lastetusmaksu), siis ei peaks olema ka põlvkondadevahelist solidaarsust(solidaarset pensionit).
Lastetusmaks ei tuleks kõigile, vaid neile, kes on iibepuudelised ja seega alakoormatud ja liigse toimetulekuga.
Alakoormatud iibepuudeline pere 3-n maksab kuus lastetusmaksu nx600EURi ülekoormatud suurperelise 3+m ülekoormuse mx600EURi kompenseerimiseks. Suurperelise koormus kahaneb piisavani 3L või 1800EURi selle arvelt, et iibepuudelise pere koormus kasvab piisavani. Ühtlasem solidaarne pensionimaksjate kasvatamise panus õigustab ka ühtlase solidaarse pensioni maksmist. Praegu ei õigusta.
Eestis pole näljahäda, nagu mõnes Aafrika vähearenenud riigis. Lastetusmaksu puudumise tõttu poolsolidaarses pensionisüsteemis, kus solidaarset pensionit saab ka see, kes pole solidaarselt panustanud lastest meile ühiste maksumaksjate kasvatamisesse, on aga lastetu pere lastetuse dopingu tõttu alakoormatud ja liigse toimetulekuga ning sellega õrrituseks lapsi kasvatavale eakaaslasele. Täissolidaarse pensionisüsteemi, milles inimese solidaarse pensioni suurus on proportsionaalne ta solidaarse panusega pensionimaksjate kasvatamisesse(solidaarse lastetusmaksuga), kehtestamisel ühtlustub erineva laste arvuga perede toimetulek ja koormus.
Seal, kus pole pensionisüsteemi, ei loo ühiskond oma surelikule isendile illusiooni, et ta polegi enam surelik, kel oleks vältimatu kasvatada pere kestmiseks piisav hulk 3 järglasi. Pensionita riigid ongi seetõttu positiivse iibega.
Seega, solidaarne lastetusmaks lasterikka pere toetuse asemele.