Justiitsministeeriumi järgmise aasta eelarve võimaldab muuta äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks, alustada Patarei merekindlusesse kommunismiohvrite muuseumi loomisega ning arendada kohtuekspertiisi võimekust. Tõusevad ka valitsemisala asutuste palgad ning represseeritute toetus.
Justiitsministeerium on juba mõnda aega plaaninud kaotada äriregistri päringutasud, et muuta andmed inimestele paremini kättesaadavaks. Tänu lisavahenditele saab see kava teoks juba käesoleva aasta 1. oktoobrist. „Muudatus aitab suurendada ettevõtlussektoris läbipaistvust ning samas arendada ka uusi andmepõhiseid teenuseid majanduse elavdamiseks,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: „Registritasude kaotamiseks lisandub ministeeriumi eelarvesse 5,4 miljonit eurot, et katta Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) varasemalt päringutasudest saadud omatulu äralangemine ning jätkata registri arendamist ja haldamist.“
Järgmisel aastal alustatakse Patarei merekindluse kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni loomisega ning toetatakse ka represseerituid ja nende organisatsioone. „Okupatsiooni kahjude jäädvustamiseks ning ohvrite mälestuse hoidmiseks toetame kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni valmimist 865 000 euroga. Suurendame ühtlasi represseeritute toetust, milleks eraldame täiendavalt 0,5 miljonit eurot. Represseeritute abistamise fondi, valdkonna mittetulundusühinguid ja partnerorganisatsioone toetame kokku ligi 1 miljoni euroga,“ ütles justiitsminister.
Järgmise aasta eelarvega kasvab ka kohtuekspertiisi võimekus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile eraldatakse 1,7 miljonit eurot kaasaegsete seadmete soetamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks. Uued seadmed ja meetodid võimaldavad lahendada keerukamaid juhtumeid ning kurjategijad kindlamini vastutusele võtta, et elu Eestis muutuks veelgi turvalisemaks.
Justiitsministeeriumi valitsemisala sai riigieelarvest lisavahendeid ka palgafondi suurendamiseks. „Kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks ning asjatundliku ja piisava personali kindlustamiseks tõuseb kohtute ja prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate töötasu, mis on viimastel aastatel üldisest palgakasvust maha jäänud. Vanglateenistuse palkade tase hoiab sammu teiste siseturvalisuse valdkonna asutuste palgatasemega. RIK-i töötajate palgatõus tugevdab Eesti küberjulgeolekut ja tagab, et riigi IT-majades töötaksid kõrgelt kvalifitseeritud inimesed,“ sõnas minister. Lisavahendeid eraldati ka seadusemuudatustest tulenevate ülesannete – maksejõuetuse teenistuse ning tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tegevuseks. Justiitsministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab ligi 18 miljoni euro võrra, mis võimaldab keskmiselt 15% suurust palgakasvu.
Jätkurahastus õnnestus leida ka vanglast vabanenute taasühiskonnastamise teenusteks, et vähendada korduvkuritegevust. „Vanglast vabanenu suurimad toimetulekut mõjutavad tegurid on elu- ja töökoha puudumine. Selleks, et inimene vabanedes uusi kuritegusid toime ei paneks, peab tema taasühiskonnastamiseks süsteemselt tööd tegema,“ selgitas justiitsminister. Tänu täiendavale rahastusele on võimalik jätkata vanglast vabanenutele tugiteenuste pakkumist, mida seni on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel.
