Täna öösel vastu võetud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõule Isamaa fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekuid ei arutatud, sest koalitsioon otsustas lisaeelarve eelnõude paketi siduda usaldushääletusega. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul välistati sellega sisuline arutelu.
„On kahetsusväärne, et koalitsioon sidus lisaeelarve vastuvõtmise usaldushääletusega ja välistas sellega sisulise arutelu ja opositsioonierakondadega kompromissi otsimise neis olulistes, Eesti ühiskonda tervikuna puudutavates küsimustes,“ tõdes Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Toetust ei leidnud Isamaa ettepanek tuua pensionitõus ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus varasemaks, rakendades selle käesoleva aasta 1. juulist. „Samuti vilistati energiakandjate käibemaksu alandamisele ja eestikeelse kõrghariduse toetamisele,“ täheldas Seeder.
Selleks, et tagada eestikeelse kõrghariduse kättesaadavus ja kvaliteet ning pakkuda käesolevaks aastaks lahendus akadeemiliste töötajate palgaprobleemidele, tulnuks Isamaa hinnangul suurendada kõrghariduse rahastamist 2022. aastal 20 miljoni euro võrra. Eesti kõrgkoolid on halduslepingute sõlmimisest keeldunud, sest nad ei saa riigipoolse vähese rahastuse tõttu lepingutejärgseid kohustusi täita. Rahapuuduses on kõrgkoolid piiranud pakutavate valikainete mahtu ning olnud sunnitud suurendama eestikeelsete õppekavade asemel ingliskeelsete õppekavade arvu. Lisaks on suletud mitmed erialad.
Üleminek eestikeelsele haridusele laiendab Isamaa erakonna nägemusel eesti keele kandepinda, panustab muu kodukeelega noorte tulevikku ja Eesti majandusse. Hariduse ja keeleoskuse kaudu paremate võimaluste loomiseks tuleb suurendada eestikeelse hariduse rahastamist käesoleval aastal 10 miljoni euro võrra.
Haridusvaldkonnas tuleb Õpetajate Lehe rahastust suurendada 56 672 euro võrra. Õpetajate Lehe senine eelarve oli 184 000 eurot, kuid pärast Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt plaanitavat kärbet jääb lehe kulude katmiseks 127 328 eurot. Rahastuse suurendamisega 56 672 euro võrra 184 000 eurole tagatakse lehe tegevuse jätkumine senisel kujul.
Muutunud julgeolekuolukord ja Venemaa Föderatsiooni laiaulatuslik sõjaline agressioon nõuab täiendavat Kaitseliidu finantseerimist. Kaitseliiduga on liitunud viimastel kuudel suur hulk inimesi ja nende koolitust ning täiendavaid õppe- ja treeningkogunemisi ei nähtud 2022. aasta eelarvega ette. Praegune julgeolekuolukord nõuab aga kiiremat reageerimist kui 2023. a eelarvega võimalike täiendavate vahendite eraldamist. Isamaa hinnangul on vajalik eraldada ka Mittetulundusühing Slava Ukraini tegevustoetuseks täiendavad 1 635 000 eurot.
Elumajade energiatõhususe suurendamiseks näeb Isamaa ette 10 miljoni euro eraldamist ja sama suurusjärgu ulatuses toetada ka investeeringuid gaasikatlamajade üleviimiseks kohalikule küttele. Elamute energiatõhususe suurendamiseks on kavandatud kasutada täiendavalt 10 mln eurot. Järgmise kütteperioodi kõrgete elektri-, gaasi- ja soojusenergiahindade leevendamiseks tuleb ette näha täiendavad abinõud juba praegu menetlevas lisaeelarves.
