Eesti rahvaarv oli statistikaameti esialgsete andmete alusel 1. jaanuaril 1 328 439. Sünde oli võrreldes eelneva aastaga enamvähem samal tasemel. Küll aga on 2021.a iive ehk sündide ja surmade vahe ootamatult suur. Suremus vähendas rahvaarvu umbes 1700 inimese võrra.
„Sündide osas on positiivne, et kriisiaastal said pered lapsi, tõsi küll, pisut vähem, kuid siiski võrreldavalt eelneva aastaga. Tegime eelmises valitsuses minu ettepanekul vanemahüvitise kriisimeetme, et töötuks jäämise korral ei kaotaks ema vanemahüvitist. Laste saamisel on oluline, et elukvaliteet säiliks samal tasemel, siis on kergem otsustada ka järgmiste laste saamise kasuks,“ ütles eelmise valitsuse rahvastikuminister Riina Solman.
Elukvaliteedi langust ei soovi Solmani sõnul mitte keegi, seda enam tulevased lastevanemad, kel kodus ka rohkem lapsi kasvamas ja seega rohkem kulusid pereliikmete eest hoolitsemisel. „Riigi asi on luua tingimused, et laste saamiseks oleks keskkond võimalikult turvaline,“ sedastas Solman.
Kriisid vähendavad üldjuhul turvatunnet, mida peegeldavad reaktsioonid energiakriisile. Inimesed mõtlevad ette pikemalt kui paar kuud ja valitsuse tänastest otsustest sõltub, kas lastega peredele jääb ebaturvaline tunne kõrgete elektri- ja soojaarvete tõttu püsima või saab see pinge maandatud.
Statistikaameti juhtivstatistik Terje Trasberg kommenteeris ERR-ile, et möödunud aastat jääb iseloomustama eriti kõrge suremus, kuid ka kõrgem sisse- ja väljaränne. Suremuse üheks põhjuseks on toodud suvine kuumalaine, kuid oma pitseri jättis kindlasti ootamatu koroonakriis, mis viis meie lähedasi kaasa juba põetavate haiguste tõttu kui vaimse tervise probleemide pärast.
Kuna suured põlvkonnad on pensionieas, siis on oluline, et lähiaastad sellist tuhandetesse langevat drastilist suremusest tulenevat miinust enam kaasa ei tooks. Kuigi sündimuse suurenemine tasandab miinuses iibe trendi, siis on esmatähtis, et tervena elatud aastate arv on endiselt tõusuteel, mitte kriisidest tuleneva stressi tõttu vastupidiseks pöördunud.
„Igal juhul tuleb sündimust jätkuvalt erinevate meetmetega toetada, kui soovime, et eestlaste põlvkonnad kestaksid üle aegade,“ rõhutas Riina Solman.
