Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas elektrituru reformi, millega luuakse väiketarbijatele võimalus osta elektrit elektritootjalt otse ilma börsi vahenduseta. Tarbijate hinnavõit oleks järgmisel aastal vähemalt 250 miljonit eurot ning see mõjutab oluliselt ka inflatsiooni.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul annab elektrituru reform inimestele valikuvabaduse ja loob võimalused hüppelise hinnatõusu vältimiseks.
„Energiakriis on tõstnud elektrihinda kordades. Hinnašokk tabab valusalt Eesti inimesi ja ettevõtjaid ning kasvatab inflatsiooni. Seetõttu algatame koduomanike ja väikeettevõtete kaitseks elektrituru reformi, millega tekib väiketarbijal valikuvabadus, kus ta saab otsustada, kas ta jätkab elektri ostmist börsihindadega või börsiväliselt universaalteenusena, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet,“ ütles Seeder, kelle sõnul kasutavad hetkel samalaadset lähenemist NordPooli börsil olev Leedu ning teistest EL-i liikmetest näiteks Prantsusmaa.
Reform loob väiketarbijatele elektrimüüja valikul vabaduse, valides börsihinnast lähtuva paketi või universaalteenuse. Selleks nähakse elektrituru seaduses võimalus sätestada NordPooli tarbimisalas turgu valitsevale elektritootjale kohustus müüa elektrimüüjatele elektrit universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Müüdava elektri hind peab sisaldama põhjendatud kulusid ja tulukust. Elektri tootmiseks vajamineva CO2 kvoodi maksumuse kompenseerib riik eelarveliste eraldistena.
Selleks, et tagada tarbijatele prognoositav elektrienergia hind, kompenseeritakse müüjale vastavalt Euroopa Liidu reeglites ettenähtud võimalustele väiketarbijatele uue universaalteenuse paketis CO2 kvoodi tasu maksumus.
Prognooside kohaselt peaks näiteks Eesti Energia uue universaalteenuse paketi elektrienergia maksumus sel meetodil jääma alla 50 euro taseme MWh kohta jooksvat aastat arvestades.
Elektrituru reformi põhimõtete seletuskiri
Seoses erakorralise energiakriisiga on elektrienergia hind tõusnud kordades, ületades tiputasemel 1000 eurot MWh kohta. See on erakorraliselt kasvatanud inflatsiooni, mis novembris oli 8,8 protsenti võrreldes aasta taguste hindadega.
Mõistlik on väiksemate tarbijate (kodutarbijad ja väikesed ettevõtted) elektrienergia hindade suurema stabiilsuse huvides viia väiketarbijate kaitseks läbi elektrituru reform.
Selleks tuleb elektrituru seaduses sätestada Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitsevale elektritootjale kohustus müüa elektrimüüjatele elektrit universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Müüdava elektri hind peab sisaldama põhjendatud kulusid ja tulukust. Elektri tootmiseks vajamineva CO2 kvoodi maksumuse kompenseerib riik eelarveliste eraldistena.
Väiketarbijatel on elektrimüüja valikuvabadus, valides börsihinnast lähtuva paketi või universaalteenuse. Nord Pooli börsisüsteemis kehtib täna enamikule väiketarbijatele universaalteenusena elektripakett Leedus ning samuti on universaalteenusena tagatud elektrienergia väiketarbijatele ka näiteks Prantsusmaal.
Elektritootjad vähendavad börsile pakutava elektri osakaalu vastavalt mahule, mida müüakse tarbijatele universaalteenusena elektribörsi väliselt.
Selleks, et tagada tarbijatele prognoositav elektrienergia hind, kompenseeritakse tootjale vastavalt Euroopa Liidu reeglites ettenähtud võimalusele uue universaalteenuse paketis CO2 kvoodi tasu maksumus.
Prognoositavalt peaks näiteks Eesti Energia uue universaalteenuse paketi elektrienergia maksumus sel meetodil jääma alla 50 euro taseme MWh kohta jooksvat aastat arvestades.
Prognoositavalt laekub CO2 kvoodi tulu järgmisel aastal eelarvese üle 300 miljoni euro. Kui arvestada kodutarbijate ja direktiivi tähenduses väikeste ettevõtete elektritarbimise osaks kuni ca 5 teravatti, siis hinnavõit tarbijatel oleks järgmisel aastal vähemalt 250 miljonit eurot. See mõjutab oluliselt ka inflatsiooni.
