Isamaa fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu ettepaneku tegemiseks vabariigi valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamise eesmärgil rajada Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsilised tõkked ning näha selleks ette vahendid 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias.
„Immigratsiooniteema Euroopa Liidus on nagu vähkkasvaja. See on alanud vaikselt ja märkamatult 1960.–1970. aastatel ja tänaseks on kasvanud sellest Euroopa Liidu üks tõsisemaid probleeme. Kui te mäletate, siis 2015. aasta massiline ebaseaduslik sisseränne lõhestas Euroopat väga tugevalt. Meie siin Baltikumis mõtlesime, et see on ja jääb pigem Lõuna-Euroopa probleemiks, kuigi ka siis tajuti ja tunnetati seda teemat üleeuroopalisena. Te mäletate neid tõsiseid väitlusi sundkvootide üle, mis ei ole kaugeltki Euroopa Liidus lõppenud,“ ütles Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder eelnõud üle andes.
Samuti on Isamaa fraktsiooni esimehe sõnul äärmiselt murettekitav Eesti ohuhinnangu erinemine teiste Balti regiooni riikide ohuhinnangutest. „Peaminister on väitnud, et on olemas mingisugused ohu- ja riskianalüüsid julgeolekuasutustelt, mis ütlevad, et Eestil ei ole ja lähitulevikus ei saa ka olema mingisugust tõsist riski ja ohtu ebaseaduslikuks rändeks ja seetõttu ei ole vaja kiirendada piiri väljaehitamist. Isamaa fraktsioon nii sinisilmne ja naiivne ei ole,“ märkis Seeder.
„Meie naaber Venemaa korraldas mõni aasta tagasi üleöö Vene-Norra piiril ebaseadusliku sisserände. Kui me tahame kujundada solidaarselt ühtset Balti julgeolekuruumi, siis peame sarnaset Läti, Leedu ja Poola riikidega teadvustama seda ohtu ja asuma ka oma füüsilisi rajatisi kontrolljoonel kiirendatud korras välja ehitama,“ lausus Seeder.
„Eesti on nii Euroopa Liidu kui Schengeni piiririik ja seda suurem on meie vastutus kogu Euroopa ees,“ ütles Seeder.
