Tallinna Linnavalitsus nimetas 5. mail linna ettevõtlusdirektoriks avalikul konkursil valituks osutunud Mart Luige (Isamaa), kes alustab tööd Tallinna strateegiakeskuses 24. mail. Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistust juhtima asuv Mart Luik peab kõige töömahukamaks ringmajanduse arendamist, samuti Tallinna kujundamist juhtivaks digipealinnaks, aga ka alustavate ettevõtete toetamist ja valmisolekut turismiäri taaskäivitamiseks.
Mart, kas saad 24. mail eesti rahavausundi mütoloogilise tegelasena tuntud Ülemiste vanakese pensionile saata, öeldes, et linna uputamine jääb ära, sest Tallinn ei saa iialgi valmis?
Karta võib, et Ülemiste vanake ei saa kunagi pensionile, sest Tallinn ei saa kindlasti valmis. Uues ametis on kõige töömahukam ilmselt ringmajanduse arendamine uuele tasemele. Tallinn on küll igati moodne ja euroopalik linn, aga tallinlaste jäätmetega ümberkäimine jätab soovida, sest taaskasutust on vähevõitu. See on mõneti ka põlvkondade küsimus. Noorte seas on taaskasutus väga popp, aga keskealised ja vanemad sellesse niipalju ei panusta, mis tähendab, et muu hulgas tuleks meil ühiselt muuta ka inimeste mõttelaadi. See, et inimesed võimalikult palju taaskasutatavad ning sorteerivad jäätmeid liigiti võiks tulevikus olla pigem reegel, mitte erand.
Koroonapiirangud on hakanud leevenema ja leevenevad veelgi nii meil kui mujal maailmas.
Kui maailm hakkab jälle avanema, siis peame valmistuma, et Tallinnal oleks head šansid turismiäri käivitamiseks. Tallinn on paratamatult Eesti suurim värav ning koroonakriisis seetõttu ka kõige rohkem pihta saanud. Välisturiste oli väga vähe ning siseturismi on pealinnas suhteliselt vähe. Nägime eelmisel aastal, et kui mujal Eestis inimesed liikusid, siis Tallinnas mitte nii väga. Siin on väga oluline, et lisaks tavapärasele vanalinnatuurile oleks meil rohkem pakkuda. Selles mõttes on väga hea, et Euroopa Komisjon ei näinud Tallinna Linnahalli äriplaani investeeringute tegemises vastuolu riigiabi reeglistikuga ning selle tulemusel saab käivituda Linnahalli ja selle ümbruse kordategemine. Täna näiteks ei ole pealinnas sobivaid ruume, kus korraldada näiteks mitme tuhande osavõtjaga mõne valdkonna maailmakongressi. Linnahall kui suur konverentsikeskus on selleks tulevikus väga hästi sobilik.
Loomulikult peame rohkem pingutama, et tuua linna rohkem suuri rahvusvahelisi spordivõistlusi ja kultuurisündmusi. Teame, et näiteks kontserdikülastajad on väga mobiilsed ja käivad oma lemmikuid kuulamas linnast-linna ja riigist-riiki. Nii võib hea esineja puhul ka Tallinna tulla pool Põhjalat.
Kui eelnev puudutas turismi edendamist, siis kõige kõvem bränd, mida peame koostöös tehnoloogiaettevõtete ja idufirmadega maailmas levitama, et Tallinn on digipealinn. Piltlikult öeldes on ükssarvikud raja ette tallanud ja me teame, kuhu peame edasi liikuma. Näiteks elanike suhtarvult on Eestis ükssarvikuid ehk vähemalt miljardi väärtusega tehnoloogaiaettevõtteid kõige rohkem Euroopas, maailmas oleme Iisraeli järel teisel kohal. Selle pinnal suudame maailmas näidata, et oleme üks ägedamaid kui mitte kõige ägedam nuti- ja digipealinn.
Aga Tallinn kui roheline maailmalinn?
Ringmajandusest me juba rääkisime. Tallinnas saastavat suurtööstust praktiliselt pole ja 80% lisandväärtusest luuakse teenindussektoris ja suur osa investeeringutest tuleb n-ö targa rahana, seega saab pealinn ka rohepöördes olla eesliinil. Juba täna on Tallinnas üle 30 protsendi metsa- ja pargiala, mida on vastu pakkuda vähestel pealinnadel maailmas.
Kuigi lahkud tegevpoliitikast, jääd edasi erakonna liikmeks. Keda näed enda mantlipärijana Tallinna linnavolikogus?
Ma pole sellest saladust teinud. Näen hea meelega, et Isamaa fraktsiooni asuks juhtima Riina Solman. See, kas Isamaa saab minu lahkumise järel ka volikogu aseesimehe koha ei sõltu aga ainult meist. Poliitikas on väga oluline omavaheline suhtlemine. Praegu on aga suhtlemine leebelt öeldes kergelt takistatud, sest suur osa kohtumistest toimub virtuaalselt. Kahjuks pole see ükskõik milliste läbirääkimiste tarvis sugugi kõige parem tribüün. Paraku on tegemist ajastu märgiga, mis teha tuleb kohaneda.
Kindel on aga see, et igal juhul panustan jätkuvalt oma teadmiste ja kogemustega erakonda.
* Mart Luik on lõpetanud ajakirjanikuna Tartu Ülikooli ja on lõpetamas MBA õpinguid University of Cumbria’s Suurbritannias. Varasemalt on Luik töötanud Postimehe, Ajakirjade Kirjastuse ja TV3 juhina, samuti tegutsenud meediajuhina Venemaal, Sloveenias ja Ukrainas. Eelmises valitsuses töötas Mart Luik välisminister Urmas Reinsalu nõunikuna.
Tallinna ettevõtlusteenistuse direktori ametikohale kandideeris kokku 39 inimest ja konkurss viidi läbi kolmes etapis. Valikukomisjon tegi otsuse paneelvestluse, kandidaatide senise tegevuse, visiooni ja intervjuu põhjal. Valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimehena linnakantsler Kairi Vaher ja liikmetena abilinnapea Aivar Riisalu, linna personalidirektor Vilve Raik ning välise eksperdina Paavo Nõgene.
