Riigikogu liige Raivo Tamm kirjutab sotsiaalmeedias, et valitsusel ja Riigikogu liikmel ei tohiks olla erinevaid moraali ja eetikareegleid. “Kui Jüri Ratas leidis, et ta ei sobi enam peaministriks, siis kaks kuud hiljem ei peaks ta kandideerima ka Riigikogu esimeheks.”
Kas endisel peaministril Jüri Ratasel sobib moraalsetel ja eetilistel põhjustel kandideerida Riigikogu esimeheks?
Juba varem kriminaalkorras ebaseaduslikus rahastamises süüdimõistetud Keskerakond sai tänavu jaanuaris uue kahtlustuse korruptsioonikuriteos, misjärel erakonna esimees Jüri Ratas teatas, et võtab vastutuse ja astub tagasi peaministri kohalt. Ratas teatas samas, et kahtlustused „heidavad kõigile asjaosalistele tõsist varju.“ Seega ütles ta selgelt välja, et Keskerakonna korruptsioonikahtlustuste tõttu ei sobi ta Eesti riigi juhtivale ametikohale. Selles korruptsioonijuhtumis esitati kahtlustus lisaks erakonnale ka selle tolleaegsele peasekretärile Mihhail Korbile.
Nüüd on Jüri Ratas teatanud, et ta kandideerib Riigikogu esimeheks, mis tähendab, et kõigest kahe kuu möödudes niinimetatud vastutuse võtmisest soovib ta saada Põhiseaduse hierarhias peaministrist veelgi kõrgemale kohale.
Kas kahe kuu jooksul on olukord muutunud? Olukord on tõesti muutnud, aga veelgi halvemuse suunas.
Pärast Jüri Ratase niinimetatud vastutuse võtmist ja peaministri kohalt lahkumist on kuriteokahtlustuse saanud ka Keskerakonna aseesimees Mailis Reps. Lisaks on Erakondade rahastamise järelevalve komisjon algatanud menetluse kahe keskerakondlasest Kohtla-Järve juhtivpoliitiku vastu, keda kahtlustatakse maksumaksja rahade eest poliitreklaami tegemises.
Minu hinnangul ei tohiks Eestis kujuneda erinevaid moraali ja eetikareegleid valitsuse ja Riigikogu liikmetele. Kui Jüri Ratas leidis, et ta ei sobi enam peaministriks, siis kaks kuud hiljem ei peaks ta kandideerima ka Riigikogu esimeheks.
Kas kujunenud olukorras saavad demokraatliku õigusriigi põhimõtteid järgivad Riigikogu saadikud toetada Jüri Ratase kandidatuuri Riigikogu esimehe kohale?
Eestis on tekkinud/tekitatud selline skisofreeline olukord, et meie lugupeetud väljavalitud ei adu Eesti riigikorralduse aluseid ja arvavad, et valitsus juhib Riigikogu ja kohalik linna- või vallavalitsus jubib kohalikku volikogu. Mina isiklikult arvan, et see tuleb sellest, et Riigikogu liikmete intellektuaalne tase on lihtsalt liiga madal, oma ideid pole, mõtlemisvõime ja lugemisoskus on piiratud, huvi on ainult isiklikul heaolul.
Jüri Ratas astub enda arvates tagasi madalamale positsioonile, ehk siis peaministri ametikohalt Riigikogu esimehe kohale, mida juhib uus peaminister. Nii nagu Tallinna volikogu juhivad Kõlvart ja Klandorf ja Valdman.
Olen aastaid püüdnud volikogusse valitud inimestele selgitada, et ainult volikogu liikmeid on inimesed ise valinud ja volikogu on omavalitsuse kõige kõrgem organ, linnavalitsus või vallavalitsus on ainult käsutäitja. Aeg oleks ka Riigikogu liikmetel aru saada, et nemad on seaduseandjad ja suuna näitajad, mitte järgi lohisejad, valitsus on käsutäitja, mitte vastupidi.
Ja kõige kurvem on see, et suure erakonna juht ei saa aru, et Riigikogu esimehe ametikoht on Eestis tähtsuse järjekorras teine presidendi järel ja kui president oma ülesandeid ei saa täita, siis on Riigikogu esimees Eesti riigi esimene mees ja kõrgem sõjaväeline juht.
Raske on seda sammu näha vastutuse võtmise või tagasi astumisena.