Saaremaa laevaehitajad andsid 10. detsembril Nasva sadamas toimunud piduliku ristimistseremoonia käigus Eesti Mereväele üle kaks maailmatasemel väekaitsekaatrit, mille peamine ülesanne on tagada väekaitse nii merel kui sadamates.
„Ma olen kindel, et saarlaste kaatrid on ühed parimad omas klassis kogu maailmas ja on äärmiselt oluline, et mereväe üks kriitiline võimelünk on nüüd täidetud. Samuti on tähtis, et kaatrite hange toetab Eesti ettevõtlust majanduslikult väga kriitilisel ajal,“ ütles kaitseminister Jüri Luik. Tema sõnul on kaatrid soetatud optimaalse hinna eest, nad on merekindlad, kaasaegse varustuse ja relvastusega ning vajadusel kasutatavad ka tsiviilkriiside korral.
„Väekaitsekaatrite kasutuselevõtt parandab oluliselt lünki olukorrateadlikkuse tagamisel, väekaitsevõimekuse korraldamisel merel ja ohvitseride väljaõppes. Ühtlasi on need ka esimesed alused, mis on mereväele mereväe soovide ja vajaduste järgi ehitatud. See on kindlasti uue peatüki avamine mereväe ja laevaehitajate ning Eesti kaitsetööstuse jaoks,” ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Taktikalise tasandi üksus
Väekaitsekaatrite üksus on mereväe taktikalise tasandi üksus, mille peamine eesmärk on mereväe ja liitlaste ujuvkoosseisu ja sadamate julgeoleku tagamine ning meretranspordi julgestamine merelt lähtuvate ohtude eest, samuti toetamine olukorrateadlikkuse loomisega merel. Täiendavalt on võimalik väekaitsekaatreid rakendada kadettide praktilise väljaõppe korraldamisel.
Saaremaal asuvas Baltic Workboatsi laevatehases valminud väekaitsekaatrite peamine ehitusmaterjal on alumiinium ning lisaks on kasutatud ballistilise kaitsega paneele. Kaatri pikkus on 17,25 meetrit, laius 4,9 meetrit, süvis 1,5 meetrit ning laeva kiiruseks on üle 30 sõlme. Alus on varustatud kahe peamasinaga Volvo Penta D13MH 1000hp ning meeskonda kuulub neli liiget. Relvastuse osas varustatakse kaatrid ühe 12,7mm kaugelt juhitava relvasüsteemiga ning kahe 7,62mm kuulipildujaga.
Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.
Ristiemadeks said kodutütred
Vanade merekommete kohaselt on uusi laevu ristitud. See on ajaloolise tähendusega üritus ning seda on teinud tubli ja auväärne ristiema. Merekultuuris on usutud, et just ristiema tekitab laevale kaitsevaimu, tagab laevale ohutu meresõidu ja üleüldiselt hea käekäigu merel. Läbi ristimise on ristiema seotud oma laevaga nii kauaks, kuni kestab laeva ajalugu. Ristiema aitab merel olevatel meremeestel meeles pidada nende kodu ja peresid – midagi, mida parasjagu laeval kaasas ei ole.
EML Rolandi ristiemaks sai Haapsalu kodutütar Henrieth Kampmann ja EML Risto ristiemaks Hiiumaa kodutütar Meribell Rüütel.
