Täna tähistab Eesti sisejulgeoleku päeva, mil peetakse meeles politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi ja kõiki neid, kes on pühendunud Eesti riigi ja selle elanike kaitsele.
1. detsembril möödub 96 aastat 1924. aastal toimunud riigipöördekatse mahasurumisest, mille käigus püüti Nõukogude Liidust saadud relvastuse ja raha toel kukutada Eesti Vabariigi valitsus ja kehtestada Eestis kommunistlik režiim. Riigivastase rünnaku tõttu hukkus 26 valitsusjõudude liiget ja tsiviilisikut.
Kell üheksa süüdati Rahumäe kalmistul küünlad ja asetati pärg 1924. aasta mässukatses hukkunute ning Tallinnas ja Harjumaal elu kaotanud politseinike mälestuseks. Tseremoonial osalesid siseminister Alar Laneman, rahvastikuminister Riina Solman, kantsler Lauri Lugna, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Põhja prefektuuri juhtkond eesotsas prefekt Kristian Jaaniga ning Kaitsepolitseiameti esindaja Harrys Puusepp. Rahumäe kalmistul kõlasid ka aupaugud, mälestussõnad lausus Politsei- ja Piirivalveameti kaplan Priidu Ellam.
„Riigi sisejulgeoleku tagamine on Eesti riigi prioriteet. Iga päev panustavad julgeoleku eest seisvad inimesed sellesse, et meil oleks siin turvaline elada ja et meil oleks vaba riik, kus kasvatada järeltulevaid põlvesid. Tänan neid panuse eest meie riigi ja inimeste kaitsesse,“ ütles siseminister Alar Laneman.
„Peaaegu sajand tagasi hukkunud julged inimesed seadsid riigi ja rahva huvid oma elust kõrgemale ja nende meenutamine ja mälestamine on vähim, mida saame teha. Ajad on teised ja püssiga vastase asemel seisame praegu Eestis silmitsi nähtamatu vaenlasega ning tuhanded vaprad naised ja mehed annavad endast kõik, et iga eestimaalane tunneks end turvaliselt,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tõi esile, et Tartu rahulepingu sõlmimisest polnud kuigipalju möödunud, kui Eesti inimestel tuli oma riigi julgeolekut kaitsta nii sõna kui ka relvaga. „Mälestame Eesti eest oma elu andnuid ning väärtustame nende ohverdust oma igapäevase tööga põhiseadusliku korra tagamisel,“ sõnas Sinisalu.
Kaitseväe Akadeemia pidas varahommikul akadeemia peahoone ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide auks. Akadeemias süüdati langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad, pärast mida asetati Tallinnas, Jõgeval, Vastseliinas ja Tartus langenute haudadele mälestuspärjad. Ka endiste Tondi kasarmute ees olevale ausambale asetati mälestuspärg.
