Inimesed armastavad reisimist ja seda tuleb lisaks puhkusele ette ka töökohustuste tõttu. Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide ööbimiste arv lõi viimasel viiel aastal järjest rekordeid. Samuti reisisid Eesti elanikud palju välismaale. Koroonakriisini kestis turismi kuldaeg ja lootusi ning ootusi oli turismiettevõtjatel palju.
Statistikaameti andmeil oli eelmine aasta Eesti turismiturul järjekordne rekordaasta, 2020. aasta algas majutusettevõtetele samuti hästi. Ohu märke ei olnud aasta esimestel kuudel veel märgata ja nii jaanuaris kui ka veebruaris ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes kasvas. Ainult Hiina turistide ööbimised vähenesid veebruaris poole võrra ja maailm rääkis sealsest uuest viirushaigusest. Turismisektor ei osanud oodata eesseisvat krahhi ega olnud ka selleks valmis, sedastab analüütik Helga Laurmaa.
Märtsis aga muutus kõik. Kuu keskel kuulutati Eestis välja eriolukord, piirid sulgusid ja hotellid jäid tühjaks. Väliskülastajate ööbimiste arv vähenes siis enam kui poole võrra. Selliseid numbreid ei ole nähtud alates 1993. aastast, mil taasiseseisvunud Eestis hakati majutusettevõtete andmeid koguma. Aprilli numbrid olid veelgi drastilisemad, siis vähenes väliskülastajate ööbimiste arv 97 ja Eesti elanike oma 79 protsenti. Mais hakkas olukord kukesammu võrra paranema, kuid suurt muutust ei toimunud.
Siseturism aitas keerulist aega üle elada
Kui piirid olid suletud, kutsuti Eesti elanikke toetama siseturismi ja puhkama kodumaal ning seda ka tehti. Juunis jäid Eesti elanike ööbimised majutusettevõtetes eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti miinusesse, aga turismi kõrgkuul juulis suurenes ööbimiste arv seitse protsenti.
Suvekuudeks avanes ka liikumisvõimalus Balti riikidesse ja Soome. Mais saabuski enim välisturiste Lätist, nende ööbimisi oli majutusettevõtetes kaks korda enam kui Soome turistide ööbimisi. Juuniks tavapärane olukord taastus ja Soome turistid olid siseturistide järel jälle Eesti majutusettevõtete suurimaks kliendirühmaks. Samas eelmise aastaga võrreldes jäi Soome turistide ööbimiste arv oluliselt väiksemaks. Piir Venemaaga oli kinni ja sealt tulnud turistide arv jäi majutusettevõtetes marginaalseks.
Eesti elanikud ööbisid eelkõige Lätis ja Soomes
Kevadkuudel oli reisimine välisriikidesse tugevalt pärsitud. Paljude riikide piirid olid lukus või oli harjumuspärane reisimine muutunud ebamugavaks. Eesti elanikud kasutasid aktiivselt suveks avardunud liikumisvõimalusi Eesti ja Soome vahel ning nn Balti mullis. Enamasti reisiti lähiriikidesse, eelkõige Lätti. Juunis kasvasid Läti majutusettevõtetes peatunud Eesti turistide ööbimised võrreldes eelmise aastaga 17 protsenti , juulis oli ööbimisi juba üle 80 protsendi enam. Juulis veetsid Eesti turistid Läti majutusettevõtetes üle 70 000 öö.
Eesti majutusettevõtetele on Soome turistid kõige olulisem kliendirühm ja Eesti turistid on Soome majutusettevõtetele samuti olulised. Eesti turistid haarasid seal mullu riikide pingereas kuuenda kuni kümnenda koha. Aprillis, mais ja juunis, kui piirid olid suletud ja turiste majutusettevõtetes kasinalt, oli Eesti turiste Soomes välisturistidest kõige arvukamalt. Juulis peatusid Eesti turistid Soomes 17 000 ööd, olles Norra ja Rootsi turistide ööbimiste järel arvukuselt kolmandal kohal. Samas jäi see number märkimisväärselt väiksemaks kui aasta varem.
Eesti turiste ööbis kevadel paljudes Euroopa riikides, kuid need numbrid on võrreldes möödunud aasta kevadkuudega marginaalsed. Suvekuudel hakkas nii reisimine Eestisse kui ka Eesti elanike reisid Euroopasse tasapisi kasvama. Järgmised kuud annavad aimu, mida toob turisminduses endaga kaasa sügis, kui viiruse levik on taas tõusuteel.
