“Mul on väga hea meel, et olete saanud täna siia kokku tulla, et luua Isamaa Perede Ühendus. Me ajame siin koos väga olulist asja. Ja see on Eesti perede asi,” sõnas rahvastikuminister oma eilses avakõnes.
Soovin öelda kolm mõtet, mida ma pean Isamaa Perede Ühenduse loomisel oluliseks.
Esiteks. Kõik algab suhtumisest ja hoiakutest.
Hando Runnel ja Vello Toomemets suutsid läbi Toomas Lunge lauluhääle panna eesti rahva südames helisema sõnad ja viisi: „Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega ja lastelastelastega.“ Sellest loost on kujunenud Eesti perepoliitika hümn. Kui poleks seda lugu, seda häälestust, et lapsed on tähtsad – et maa ja rahvas kestaks – ei oleks me siin. Kaasaegses tänapäevas. Me leiame, et meid peaks olema rohkem. Selleks, et meid oleks rohkem, on meil vaja rohkem suuri peresid.
Kujutame korra koos ette Eestit, kus on suured pered on tavalised ja kus on normaalne, et peres on vähemalt kolm last. See ei ole ulme. Aga see ei ole tänane reaalsus.
Pooltel Eesti peredel on ka täna ideaaliks kolm või enam last. Ja tegelikult saab enamik naisi naine elu jooksul ühe või kaks last ja liiga vähestes peredes on üle kolm või enam last. Seda on vähem kui rahva püsimiseks on vaja. Selle on väga reljeefselt välja öelnud nii Aino Järvesoo kui Rein Taagepera.
See ei tähenda, et Eesti riik oleks olnud perede poole seljaga. Vastupidi. Eesti perepoliitika on arenenud aastakümneid ja see ei ole ühe erakonna või koalitsiooni teene.
Me oleme loonud peredele toetavama tugisüsteemi kui meiega sarnase minevikuga Läti ja Leedu. Aga me peame pingutama rohkem, et meie rahvas püsiks ja kasvaks. Lapsi ei sünnita ega kasvata riik, aga riik ja omavalitsused saavad tagada, et lapsed ei jää sündimata majanduslikel põhjustel. Sündide statistikast näeme, et senine lasterikka pere toetus on kolmandate laste sündide arvu ligi veerandi võrra kasvatanud – sest see on oluliselt parandanud perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendanud vaesust. Me ei pane peredele kohustusi, kuid me saame luua võimalusi, mida oleme teinud ja teeme tulevikus. Selle teadmise pinnalt saame liikuda edasi.
Meie ülesanne ühiskonnana on luua oma lastele parimad tingimused nende eluks, eneseteostuseks ja õnneks. Meil vanemate ja vanavanematena ei ole vaja oodata, et meile antakse meie antud hool tagasi. Meil on vaja paluda, et meie lapsed annavad meie hoole edasi oma lastele ja lastelastele. See on eluringi seadus. Ja selle mõtteviisi edendamiseks on loodud ka meie ühendus.
Teiseks. Kujutame korra ette üht õnnelikku perekonda. Mida me näeme? Õnnelikud vanemad õnnelikus abielus, mõnus ja hubane kodu, päikesepaiste, võib-olla koer, võib-olla kass, võib-olla auto, võib-olla heinamaa. Aga alati palju lapsi. Ma ei väsi kordamast, et sündimuse kasvuks on vaja rohkem õnnelikke peresid, kes vaatavad tulevikku lootusega, et elu läheb paremaks.
Ma ei räägi siin sugugi vaid majanduse kasvust. Rahalisest toimetulekust enam määravad õnneliku pere rahulolu ja turvatunde selle liikmete omavahelised suhted. Need peavad olema head. Pere loomise ja laste saamise eelduseks on õnnelik ja turvaline suhe. Probleemid kooselus, suhete ebapüsivus ja suur lahutuste arv on takistuseks laste sünnile.
Me kõik peame oma õnne leidma, või üles leidma. Perena elamise õppimiseks on parim koht perekond. Aga suur hulk tulevasi lastevanemaid on pärit peredest, kus on vaid üks vanem ja või pole näiteks õdesid-vendi. See tähendab, et pereks olemist
ja suure perena elamist tuleb õppida ja inimestel peab olema võimalus küsida abi ja nõu.
Ka siin saavad riik ja omavalitsused ulatada abikäe.
Samamoodi peab riik hoolitsema, et ta ei tekita oma reeglitega probleem juurde ega loo tingimusi, mis vanemad hoopis tülli ajavad või vanemaid ebaõiglaselt kohtlevad. Ma räägin siin perelepitusest ja elatisrahast ja kõigest sellest mis kaasneb sellega kui pere ikkagi laguneb. Selles protsessis ei tohi hammasrataste vahele jääda laps.
Kolmandaks. Isamaa Perede Ühendus asutatakse Isamaa erakonna liikmete koondamiseks, kelle südameasi on pere- ja sündivuspoliitika.
Juba 1992. aastal oli Isamaa valimisprogrammis kirjas, et „Isamaa“ tegevuse eesmärk on kindlustada eesti rahvuse kestmajäämine, mistõttu loeb Isamaa endale eriti tähtsaks perekondade, laste ja noorte kaitsmist. Me kanname seda tungalt edasi.
Ja mul on väga hea meel, et meid on nii palju. Ja ma usun, et meie read kasvavad, saavad tihedamaks ja meie sõna hakkab erakonnas üha enam kõlama. Ainult siis jõuavad meie ideed ja ettepanekud läbi erakonna programmi koalitsioonikõnelustele, valitsuse tööplaanidesse, riigieelarvetesse ja lõpuks selleni, et neist päriselt eesti perede kasu saab sündima. Aga selleks peame me tegema tublisti tööd. Soovin selleks meile kõigile jõudu ja visadust.
Selles koalitsioonis oleme me saavutanud peredele juba palju, kuigi rahvastikuministrina alustasin sisuliselt tühjalt kohalt – rahvastiku- ja perepoliitikaga süsteemselt ja fokuseeritult tegelevaid ametnikke riigiaparaadis praktiliselt polnud. Nüüd on vajalikud inimesed olemas ja meil on ka üksjagu ette näidata – me oleme teinud perede jaoks soodsamaks vanemahüvitise ja elatisabi süsteeme. Me pikendasime 2,5 aastalt kolmele aastale seda perioodi, mis võib jääda kahe sünni vahele ilma, et vanemahüvitis väheneks. Selle meetme peamine põhjendus on meditsiiniline, aga see aitas ka neid, kes soovisid kriis ajal järgmist last saada, aga kellel parasjagu polnud võimalik tööle minna
Me muutsime perehüvitiste seaduse sätteid, mis puudutasid sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe väljamaksmist. Väljamaksed tehakse edaspidi vahetult lapse sünni järel, mitte koos esimese vanemahüvitise maksega, mis põhjustas 4-5 kuulist ooteaega. Ja ka elatisabi ooteaeg lühenes kolme kuu võrra.
Ma ei hakka siin pikalt rääkima oma plaanidest, aga ütlen vaid niipalju, et valmis on saanud pikaajaline arengukava, kuhu oleme kokku kogunud peamised asjad, mida lähematel aastatel soovime perede heaks teha. Seda saate te kõik soovi korral lugeda.
Head sõbrad, rahvastikuministrina Isamaa erakonda Vabariigi valitsuses esindades ootan ma teilt tuge ja nõu, kuidas perede asja kõige paremini ajada ja teie häid mõtteid olen ma valmis kuulama alati!
