Eile läbis Riigikogus esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega täiendatakse vanemahüvitise maksmise korda ning laiendatakse lastetoetuse maksmist alla 19-aastasele keskhariduseta noorele tagasiulatuvalt suvekuude eest, kui ta samal kalendriaastal õpinguid jätkab.
Rahvastikuminister Riina Solman ütles eile eelnõu tutvustamisel, et eelnõu eesmärk on tagada, et kõigi alla 19-aastaste õppivate laste eest makstaks lapsetoetust ka suvekuudel. „Täna on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Paraku on nii, et nende noorte eest, kes lõpetavad kevadel gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei maksa riik suvekuudel lapsetoetust. Meie algatatud eelnõu eesmärk on seda olukorda muuta, et sügisel õpinguid jätkava lapse eest saaks pere lapsetoetust tagasiulatuvalt ka suvekuude eest,“ ütles Solman.
Samuti parandab eelnõu õigusselgust seoses isa täiendava vanemahüvitise taotlemisega. „Eelnõuga ühtlustatakse isikute ring, kellel on töölepingu seaduse alusel õigus isapuhkusele ja perehüvitiste seaduse alusel isa täiendavale vanemahüvitisele vastavalt 1. juulist jõustuvale redaktsioonile. Mõlema seaduse kohaselt on edaspidi õigus isa täiendavat vanemahüvitist saada ka ema abikaasal, lapse teisel lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Kuna töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses,“ selgitas Solman. Täna ei ole nimetatud seadustes õigustatud isikuid ühtviisi reguleeritud. Kuna töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses,“ selgitas Solman.
Lisaks tuletab Solman meelde, et alates käesoleva aasta suvest muutub vanemahüvitise maksmine senisest paindlikumaks. Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni. Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Lisaks täpsustatakse eelnõuga, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Eelnõuga nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. PHS-i kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ka ema abikaasal, lapse teisel lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal.
Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.
