Valitsus kiitis 16. mail peetud e-istungil heaks otsuse, millega lõpetatakse pühapäeva keskööl, 17. mail eriolukord Eestis. Seoses sellega kuulutatakse kehtetuks vastavad valitsuse ja eriolukorra juhi korraldused. Eriolukorra ajal kehtestatud piirangud samm-sammult leevenevad ning need viiakse üle uutele juriidilistele alustele. Kehtima jääb ka kõige olulisem liikumispiirang, ehk 2+2 reegel. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis jätkuvalt edasi tervishoiualane hädaolukord.
Selline areng on positiivne ning inimesed saavad tööle naasta. Kuna osad inimesed on kodus olnud pea kümme nädalat, tasub mõelda läbi, kuidas uuesti alustada, et see oleks sujuv ja meeldiv ning peaasi, et olukorrast lähtuvalt ohutu.
Tööinspektsioon annab siinkohal mõned soovitused, millele mõelda
• Vähendage lähikontakte. Ka töökohale naastes jälgige, et 2+2 reeglit järgitakse, kui see vähegi võimalik on. Vajadusel leppige näiteks kokku, mis ajal keegi tööruumides (nt kontoris) tööd teeb, et inimesed ei peaks lähikontaktis olema. Samuti hajutage puhkepauside aegu, et puhkeruumis ei oleks inimesed lähikontaktis.
• Jälgige, et töötajatel oleks võimalik pesta käsi ning kättesaadavad oleksid käte desinfitseerimisvahendid (ka autodes).
• Jälgige, et oleksid olemas pindade ja töövahendite desinfitseerimisvahendid ning rääkige töötajatega läbi, millal pindu ja töövahendeid desinfitseerida tuleb ja kes seda tegema peab. Palun jälgige, et tegemist on ikka desinfitseerimisvahendiga, mitte mingi muu piirituse baasil toodetud kemikaaliga.
• Arutage läbi ja tuletage meelde peamised ohutusnõuded. Pöörake tähelepanu ohutusnõuetele, mis olid kasutusel enne eriolukorda samuti selgitage uusi nõudeid sh isikukaitsevahendite (näiteks kindad, visiirid, maskid) kasutamise vajadust ja nõudeid teie ettevõttes.
• Rääkige läbi edasised plaanid, et töötajad teaksid, mis tulevikus ees ootab, see vähendab ärevust ja muret tuleviku pärast.
• Jälgige, et kollektiivis ei tekiks ebatervet õhkkonda seetõttu, et keegi kolleegidest on koroonat põdenud. Paraku suhtuvad mõnikord inimesed viirust põdenud inimesse, ka peale tervenemist, umbusu ja halvakspanuga justkui oleks haigeks jäänud inimene selles kuidagi ise süüdi. Rääkige need teemad töökohal läbi, vajadusel kaasake ekspert (näiteks töötervishoiuarst, psühholoog) selgitusi jagama.
• Mõelge läbi riskigruppi (vanemad, kui 60-aastased, krooniliste haigustega töötajad) kuuluvate töötajate tööle naasmine. Kas on võimalik nende tööülesandeid korraldada ümber nii, et nad ei peaks paljude inimestega kokku puutuma?
• Tuletage töötajatele meelde ka see, kelle poole muredega pöörduda. Näiteks, kui on vaja juurde isikukaitsevahendeid või olemasolevad ei ole sobivad, samuti kelle poole pöörduda, kui on vaja psühholoogilist abi.
• Vaadake üle, kas töökohtadel on olemas vajalikud juhendid, näiteks kraanikausside juures kätepesujuhend.
