Euroopa ajalugu on täis komistuskive, valestarte ja konflikte. 70. aastat tagasi see muutus. Siis tehti esimene samm majanduslike piirangute kaotamiseks ning konfliktide asemel otsisid riigid ühisosa ja vastastikust kasu. See koostöö põhines ja põhineb ka täna ühisel väärtusruumil: arusaamal rahvusvahelisest õigusest, inimõigustest ja -vabadustest ning kultuuripärandist. Need on põhiväärtused, mis panid aluse Europa Liidule – vabade rahvusriikide liidule.
Kaitseminister Jüri Luik tõi II Maailmasõja lõpu 75. aastapäeva kõnes esile, et Eesti on II Maailmasõja üks enamkannatanud riike. Sõja, küüditamise ja okupatsiooni eest põgenemise läbi kaotas meie riik kümne aasta jooksul alates ilmasõja algusest peaaegu veerandi oma sõjaeelsest elanikkonnast.
Inimkaotuse kõrval on meie riik kandnud kaotusi ka rahvusvahelise õiguse vaates. Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel, mille vundament on Tartu rahuleping. Eesti riigi järjepidevust on tunnustanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Seda kahetsusväärsem on rahvusvahelise õiguse valikuline tunnustamine Vene Föderatsiooni poolt. Tartu rahulepingu kehtivusele viitamist on idanaaber uue piirilepingu sõlmimisega seotud poliitilistes protsessides järjekindlalt vältinud. Samas on Nõukogude Liidu lagunemise järel võetud üle viimase positsioonid rahvusvahelistes organisatsioonides.
Lisades eelnevale ka idanaabri agressioonid naaberriikide suunal tuleb kahetsusega nentida, et oht Euroopa riikide terviklikkusele ja euroopalike väärtuste kehtimisele eksisteerib ka praegu. Euroopa kaitsmiseks peame hoidma oma põhiväärtusi – riikide territoriaalse terviklikkuse ja õigusliku järjepidevuse austamist.
Koroonaviiruse leviku vallandatud kriis on näidanud, et Euroopa Liidu riikide õigused, väärtused ja vabadused ei pruugi praktikas alati kehtida. Tänane Euroopa päev erineb varasematest. Üks vabadustest mis on saanud meie kõigi jaks iseenesestmõistatavaks – inimeste vaba liikumine liikmesriikide vahel – on peatatud.
Ühiskondlike raputuste korral võivad sama hapraks osutuda ka muud põhivabadused – usk rahvusvahelisse õigusse ja riikide territoriaalsesse puutumatusesse. Kui me neid igapäevaselt ei teadvusta, väärtusta ja hoia, siis seame me neid ohtu. Just seetõttu tasub ka Euroopa päeval meelde tuletada Tartu rahulepingut – lepet mis on aluseks Eesti riigile.
