“Minu põhjendatud ootus on oma raha II sambast kätte saada. Või kaalub minu ootus üles nende ootuse, kes minu raha endale tahavad?” kirjutab saarlane Heino Vipp ajalehes Saarte Hääl.
Olen saanud 63,9 aastat vanaks. Mul on õigus vanaduspensionile ja siis paljukiidetud II samba väljamaksetele, mida olen kogunud 18 aastat. Olen teeninud enam-vähem 1,5-kordset Eesti keskmist palka, piisavalt hästi Saaremaa kohta. Liitusin II sambaga 2002. aastal vabatahtlikult-sunniviisiliselt, nagu riigiametis asi käib. Jälgisin raha kogumist II sambas väga täpselt: esimesed üheksa aastat põles see ereda leegiga. Vahetasin pensionifondi, mu raha põles ka seal. Tootlus läks järsult mäkke, kui hakati rääkima pensionireformist.
See, mismoodi mina oma raha kätte saaksin, on juba täielik röövimine. Kõige sobivam pakkumine tehti kümne aasta peale ja see summa oli 20% suurem kui viimane pensionitõus. See raha tuleks siis igakuiselt lisaks põhipensionile 10 aastat. Lihtne rehkendus näitas, et kogutust pool makstakse mulle välja, ülejäänud poolest tuleb aga suu puhtaks pühkida.
See on minu reaalsus pensioniikka jõudmisel. Palju räägitakse põhjendatud ootusest. Minu põhjendatud ootus on oma raha II sambast kätte saada. Või kaalub minu ootus üles nende ootuse, kes minu raha endale tahavad?
Loe täispikka arvamuslugu ajalehes Saarte Hääl.
