Isamaa auesimees Tunne Kelam ja Riina Solman Hirvepargis peetud kõnekoosolekul. Foto: Taavi Liivo

Teisipäeval, 23. augustil kell 17.30 tähistatakse Hirvepargis 35 aasta möödumist Hirvepargi miitingust. Kõnekoosolekul meenutatakse toonaseid pöördelisi sündmusi, tähistatakse Eesti omariiklust ning avaldatakse toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu.

Kõnekoosolekul võtavad sõna: Lagle Parek, Tunne Kelam, Ants Erm, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Tarmo Kruusimäe, Anatoli Ljutjuk, Jüri Liim, Mart Rannut ja teised.

Isamaa auesimehe Tunne Kelami sõnul oli Hirvepargi miiting esimene avalik, ette teatatud poliitiline meeleavaldus okupatsiooniaastate vältel. „Selle eesmärk oli tõde – ajaloolise tõe väljaselgitamise nõue selle kohta, mis juhtus eesti rahvaga ja meie naabritega Stalini-Hitleri kuritahtliku 23. augusti 1939.a. sobingu tagajärjel. Hirvepargi kolme tuhande osaleja nõudest sai alguse protsess, mis päädis sellega, et Gorbatšov pidi lõpuks tunnistama pakti salaprotokollide olemaolu ning 1989 kuulutas ka NSVL Rahvasaadikute Kongress need õigustühiseks. Selgus avalikult, et Balti riigid ei astunud vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu, nagu meile oli aastakümneid pähe tuubitud.  Olime kahe kuritegeliku kiskja kokkuleppe tulemusena seadusevastaselt okupeeritud ning seega kõigiti õigustatud oma iseseisvat riiki taastama.  Hirvepark kinnitas veel kord vana tarkust: vabaks teeb meid tõde.“

Isamaa Rahvuslaste Ühenduse esimehe Tarmo Kruusimäe sõnul on Hirvepargi kõnekoosolek olnud aastate jooksul sündmus, kus meenutatakse 1987. aasta sündmusi, kuid vaadatakse ka tulevikku. „Viimase kaheksa aasta jooksul on Hirvepargi kõnekoosolekul korduvalt kõlanud hoiatused Venemaa agressiivse ja rahvusvahelist õigust eirava poliitika suhtes. Sealjuures on juhitud tähelepanu ka võimalikele julgeolekuohtudele nagu mittekodanike valimisõigus ja Venemaa mõjuvälja laienemine. Rahvuslikult meelestatud inimesed on tänaseid ohte ette näinud,“ sõnas Kruusimäe.

23. augustil 1987 toimunud okupeeritud Eesti esimese avaliku poliitilise meeleavalduse algatasid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson, Eve Pärnaste ja Erik Udam. Hirvepargi miitingust osavõtnud nõudsid tõe avaldamist Molotov-Ribbentropi 23. augusti 1939 sõlmitud lepingu salaprotokollide kohta, mille alusel jagati Euroopa mõjusfäärideks. Hirvepargi sündmused lammutasid hirmuõhkkonda ja sillutasid teed Eesti iseseisvuse taastamisele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.