Valga vallavolikogu 13 liiget* andsid 25. märtsil vallavanem Ester Karusele üle ettepanekud, mille rakendamist peavad nad hädavajalikuks. Saadikud peavad vajalikuks saavutada vallas konstruktiivne koostöö. Ettepanekute tegijad rõhutavad seejuures, et nad suhtuvad volikogu liikme ülesannetesse täie tõsidusega.
Vallavanemale üle antud ettepanekutele alla kirjutanud volikogu liikmed soovivad, et luuakse Valga valla demokraatlikul ja kogukondlikul kaasamisel põhinev juhtimine.
Tähtsamad eesmärgid on valla maine taastamine; ausa, avatud ja kogukonnapõhise juhtimise toetamine; Karula, Taheva, Tõlliste, Õru valdade ja Valga linna ühiseks omavalitsuseks ühinemise lepingu täitmine; Euroopa Liidu vahenditest käivitatud projektide kiire ja tõhus lõpetamine.
Nende eesmärkide saavutamiseks paluvad 13 vallavolikogu liiget arvestada järgmisi ettepanekuid:
Vaadata üle valla põhimäärus ja volikogu töökord:
* Volikogu juhatus on kolmeliikmeline – esimees ning kaks aseesimeest, kes valitakse üheaegselt.
* Volikogu esimehe hüvitist vähendatakse senisega võrreldes vähemalt kaks korda (orienteeruvalt üldhariduskooli õpetaja palgatasemega võrreldavaks) ja valitsusliitu mittekuuluvaid volikoguliikmeid (nn opositsiooni) esindav aseesimees saab kuni 50 protsenti volikogu esimehe hüvitise summast.
* Moodustatakse kogukonnakomisjon.
* Vähemalt kolmel volikogu liikmel võimaldatakse vabalt moodustada saadikurühma (valimisnimekirjade üleselt) või fraktsiooni (valimisnimekirja alusel), kuid iga volikogu liige võib kuuluda korraga ainult ühte neist.
* Volikogu töökorras tehakse muudatused, mis tagavad eelnõude sisulise arutelu (määruse eelnõud menetletakse reeglina kahe lugemisega, arutelu volikogu saalis on teretulnud, volikogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile neile huvipakkuvatele materjalidele, kui seadus seda ei piira jne).
* Kaalutakse võimalust luua analoogiliselt külavanema institutsioonile Valga linna kogukondlikke huvisid koondava ja esindava linnapea institutsioon.
Vallavalitsuse juhtimine, asjaajamise ja teabe avaldamise kord vaadatakse üle ning lähtutakse järgmistest printsiipidest:
* Vallavalitsuse kooseisus on vallavanem, kuni kaks asevallavanemat ja vajadusel kuni kaks selgelt valdkondliku kompetentsiga vallavalitsuse liiget, kes ei saa olla vallavalitsuse töötajad.
* Vallavalitsuse struktuur korrastatakse ja luuakse selge vastutusvaldkondade jaotus koos kompetentse mittepoliitilise kesktaseme juhtimisega.
* Kogu vallavalitsuse tegevus on avalik, kui seadusesäte seda otsesõnu ei piira (sotsiaalvaldkond, rahvastikutoimingud, kolmandate isikute ärisaladus vms).
* Asjaajamise korraldus tagab isikute pöördumistele vastused hiljemalt seaduses nõutud tähtajaks. Luuakse süsteem pöördumiste tähtaegade jälgimiseks ja mõjusad meetodid nendest kinni pidamiseks.
* Vallale kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogud on kuni 5-liikmelised ja koosnevad valdkonna asjatundjatest.
Kõikjal, kus võimalik, kasutatakse kogukonnapõhist juhtimist sh:
* Äri- ja mittetulunduslike ühingute juhtimisel kaasatakse asjatundjaid ja/või kohalike olude tundjaid.
* Kaalutakse piirkondlike teeninduskeskuste ümberkorraldamiseks kogukondlikul põhimõttel delegeerides neile ülesandeid ja andes nende täitmiseks vajalikud vahendid. Ühtlasi oleks need keskused ka piirkondliku arendustegevuse toetajad.
Ettepaneku kohaselt koostatakse korruptsiooni ennetamise kava ja vallavanem vastutab selle täitmise eest. Valla 2020. aasta eelarve vaadatakse üle tervikuna lisaeelarve menetluste käigus ning muu hulgas vähendatakse valitsemiskulusid (sh asevallavanemate vähendamisest tulenevalt) ja koostatakse terviklik eelarvevaade, mis sisaldab nii põhitegevuskulusid kui investeeringuid.
Vaadatakse üle arengukava ja eelarvestrateegia ning võetakse need aluseks 2021. aasta eelarve koostamiseks. Samuti vaadatakse läbi valla teehooldekava vaadatakse, lepitakse kokku prioriteedid ja kinnitatakse volikogus.
Suurendatakse kogukonnaprojektide toetuste mahtu ning vaadatakse üle senine kultuuri- ja sporditoetuste jagamise praktika, tagatakse võrdne kohtlemine kõigile tegutsevatele klubidele, seltsidele ja ühendustele. Valla suuremate toetuste andmisel esindusspordiklubidele toimub arutelu ja otsustamine volikogus. Ühinemislepingus kokku lepitud investeeringud ja tegevused peavad saama tehtud hiljemalt 2021.
Euroopa Liidu rahastusega projektid (Valga-Valka piiriala, Priimetsa Kooli renoveerimine ja vana hoone lammutamine) ja viiakse lõpule vastavalt rahastamise aluseks olevale ajakavale.
Muude rahastamisallikate toetatud projektid vaadatakse kriitiliselt üle ja tagatakse nende jätkamine või edasilükkamine vastavalt analüüsile. Väga põhjalikult analüüsitakse korterelamu E. Enno 28 ehitamise vajadust, selle isemajandamise võimekust ja valla võimekust projekti omaosaluse katmiseks. Kui analüüs näitab majanduslike aspektide negatiivsust, siis projektist loobutakse.
Priimetsa Kooli asukoha muutmisega seonduvalt lepiti kooliperega 2016. aastal kokku uue spordisaali valmimine staadioni piirkonnas kooli võimalikult lähedases asukohas. Hiljemalt 1. septembriks 2021 peab see kokkulepe olema täidetud.
Ükski esitatud ettepanek ei käi omavalitsusele üle jõu
Valga vallavolikogu liige Monika Rogenbaum ütles Eesti Uudistele, et ettepanekud esitati vallavanemale heas usus ja lootuses, et need aitavad oluliselt kaasa valla arengule. „Me ei esitanud ettepanekud tühjalt kohalt, vaid vajaduspõhiselt ning nende järgimisel pole allakirjutanute hinnangul midagi sellist, mis omavalitsusele üle jõu käiks. 27. märtsiks ei ole vallavanem meie mõtetele veel tagasisidet andnud,“ ütles Rogenbaum.
*Ettepanekud esitasid Valga vallavolikogu liikmed Vladimir Baranov, Lauri Drubinš, Kalev Härk, Andres Illak, Jelena Jallai, Enno Kase, Kaupo Kutsar, Marek Käis, Monika Rogenbaum, Teresa Sale, Kalmer Sarv, Ivar Unt ja Mart Vanags.
