Laiem vaade, mis puudutab meie riigi sõjalise kaitse kulutusi, teeb Isamaad väga murelikuks. Valitsus on ehitanud üles narratiivi, et maksutõusudele ei ole alternatiivi ja see on vajalik selleks, et muu hulgas soetada täiendavalt moona seoses kriitiliste võimevajadustega Kaitseväe juhatajate korduvatel taotlustel.
Loomulikult on moona vaja soetada. Valitsus on poolteist aastat lasknud raisku, tänaseni reaalseid otsuseid elluviimisfaasis ei ole. See on probleem.
Kuid kui me vaatame otsa valitsuse nii-öelda tabelarvutusele, mis nägid ette siis järgmisel aastal moonasoetuseks vahendeid eraldada 75 miljonit eurot täiendavalt vastavalt valitsuse suvisele koalitsioonileppele ning selle väite leiame ka riigieelarve seletuskirjast.
Samas, kui süveneda nüüd eelarvesse detailsemalt, siis näeme, et riigieelarve seletuskirjas kirjeldab moona soetamist meile Kaitseministeeriumi valitsemisala majanduskulude rida selle alareana „Kaitseotstarbeline erivarustus“. Ja see peaks sisaldama nii moona kui ka välismissioone.
Välismissioonide kogumaksumust tegelikult eelarve ei peegelda, kuid ma võin oletada, arvestades ka nende mahtu, et need on ilmselgelt samas suurusjärgus 2024. aastaga. Järelikult on põhiline fookus moona soetamisel või mittesoetamisel. Kujuneb välja paradoksaalne olukord. Valitsus retoorikas põhjendab maksutõuse sellega, et sõjalise kriisi või ohu reaalsuses on vajalik soetada täiendavat moona. Kuid kui me vaatame 2025. aastasse, kui sünnib seesama kurikuulus julgeolekumaks, siis tegelikult näeb eelarve ette hoopis selle kulurea vähenemise 96 miljoni euro võrra.
Me elame kuidagi „Alice Imedemaal“ peeglitaguses maailmas. Valitsus deklareerib: ühel eelarveleheküljel pannakse täiendavalt juurde 75 miljonit eurot moonale; teisel leheküljel me näeme seda, et hoopis see summa väheneb 96 miljonit eurot. Kuidagi ebaveenev on see sooritus, lugupeetav koalitsioon, nii tõsises olukorras, kus me oleme.
Veelgi küünilisem on see asjaolu, et valitsus seda kulukirjet, kaitseotstarbelise erivarustuse kirjet, eksponeerib kui valitsemiskulude vähenemist, kuna see on majandamiskulude all. Kui valitsus ei tõmbaks kaitseotstarbelise erivarustuse realt maha 96 miljonit eurot, mis on muu hulgas ka mõeldud moona soetamiseks, siis valitsemiskulud järgmisel aastal hoopis kasvaksid 2%.
Me näeme läbi teie motivatsiooni ja see on väga küüniline mäng! Mida Eesti rahvas arvab, kui te ütlete, et valitsemiskulusid vähendatakse? Et vähendatakse ametnike arvu, vähendatakse bürokraatiat! Tegelikult tuleb välja, et millisel realt see vähenemine aset leiab? 96 miljonit eurot järgmisel aastal vähem kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks.
Pagana küüniline mäng ausalt öelda. Kaks valet ühekorraga.
Esiteks, mitte mingit tegelikku valitsemiskulude vähenemist selles eelarves järgmisel aastal ei ole. Teiseks, seda moona, mida on deklareeritud, milleks on vältimatult vajalikud maksutõusud, mida valitsus on ise oma apoloogias sõnastanud, tegelikkuses see rida järgmisel aastal hoopis väheneb. Kehva töö, kehva töö!
Isamaa selge ja põhimõtteline käsitlus on, et niisuguse vildaka silmakirjaliku poliitikaga me ei tee Eesti sõjalise kaitse võimekust tugevamaks. Vastupidi, nende asjade avalikuks tulemisena, ma arvan, usaldus kriitilises olukorras habrastub.
Usaldust peaks praeguses olukorras hoopis kasvatama. Aega on palju raisku lastud, see ei tohi meile olla mingisuguseks vabanduseks, vaid vastupidi, see tähendab, et tänased ülesanded tuleb järelikult kiiremini ellu viia. Kaitseuuringute keskuse direktor on selgelt öelnud: poliitilise tahte ja rahalise ressursibaasi olemasolul on võimalik venitusteta, 48 kuu jooksul vajalik moonavaru soetada. Miks implementeerimisfaas ei ole alanud? Poolteist aastat on raisku lastud ja minu selge küsimus on, kes vastutab.
Kõneleme siin erikontrollist Eesti Energia puhul. Milline on erikontroll valitsuse tegevusetuse suhtes, kui me oleme poolteist aastat mööda lasknud. Palju selle moona hind on selle ajaga kallinenud? Olen küsinud ekspertidelt, kõneletakse opereerides, siin võib mürskudest rääkida, 25%. Mis see 25% tähendab? 1% SKP-st! Näete, kui lihtne, daamid ja härrad: ei tee midagi ja riigile täiendavat kulu 1% SKP-st!
Parlamendi juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku, konsensuslikult kahjuks anda selge juhtimisjoonis moonahankeks. See on erakorraline!
Me oleme erakorralises keskkonnas ja see eeldab ka erakorralist pühendumust ka rahvaesinduse poolt. Meil peab olema selge suund selle moona hankimiseks venitusteta. Me ei tohi seada endale piirajaks mitte Rahandusministeeriumi tabeleid, et see ei mahu eelarvepilti, vaid see peab olema just nimelt sõjalise nõuande poolt dikteeritud elluviimise kava.
Financial Times kõneleb sellest, et Euroopa Liidu tasemel kavatsetakse struktuurfonde kasutada ka kaitseotstarbel. Väga ratsionaalne käsitlus. Kus on Eesti valitsuse ettepanek, et Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutada ka ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks? Valitsuse esindajad naeravad selle ettepaneku peale. Aga mis siis tegelikult on prioriteet? Loidust on palju ja kriitilisel ajal me ei saa endale lubada tegemata tööd ja näivust.
