Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles peaminister Kristen Michali poolt riigieelarve üleandmisele järgnenud kõnes, et valitsus on lähtunud eelarves ning nelja-aastases strateegiagas põhimõttest „pärast mind tulgu või veeuputus“.
Järgneb Urmas Reinsalu kõne täispikkuses.
Lugupeetav Riigikogu,
Härra peaminister,
„Reinsalule ei jäta ma midagi“ sõnastasite hiljuti Te oma rahanduspoliitilise maksiimi. Parafraseerin seda. „Pärast mindu tulgu või veeuputus.“ See on teie eelarve põhisõnum, tsiteerides Louis XV.
Eelarve põhiprobleemid. Esiteks, igasuguse poliitilise käsitluse puudumine inflatsiooni pidurdamisest.
Vastupidi, teie eelarve suurendab inflatsioonilist survet. Eesti on teie valitsuse maksupoliitiliste otsuste tõttu Euroopa Liidu inflatsioonivedur, kuid valitsus istub nagu kult rukkis, veelgi enam, oma maksupoliitiliste sammudega kiirendab inflatsiooni. Selle tõttu korraldabki Isamaa riiklikult tähtsa küsimusena inflatsiooni probleemi arutelu majandus- ja rahandusekspertidega.
Inflatsiooni saab kiire mõjuga vähendada ennekõike kaudsete maksude koormuse pidurdamise ning valitsemiskulude vähendamisega.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil uhkeldasid ministrid, kui palju nad valitsemiskulusid on vähendanud. Peaminister, te teatasite et ka eesliinitöötajate palkade tõusu võrra on ministeeriumite kulusid vähendatud.
Lõpetame ükskord selle inimestele näkku valetamise ja vaatame numbreid.
Võrdlusalus on 2024. aasta, kuna lubasite valitsemiskulude vähendamist juba selle aasta eelarves. Valitsemiskulude definitsioon on teie enda valitsuse antud ehk palgakulud, majandamiskulud ja niinimetatud muud toetused.
2024 oli palga ja majanduskulude maht eelarves 2 615 464 000 eurot. Selle aasta eelarves on vastavalt 3 095 451 000 eurot.
Kasv 480 miljonit eurot.
Kuidas on lugu muude toetustega? 2024. aastal oli eelarve täitmine 4 344 472 000 koos investeeringutoetustega, 2026 eelarves ette nähtud 5 736 921 000 eurot.
Kasv 1,4 miljardit eurot.
Kui jätkame teie moodi kärpimisega, muutub riik maksejõuetuks.
Lisaks, sellesse aastasse tõstsite vaikselt valitsemiskulusid eelmisest aastast üle 418 miljonit. Kokku jäi läinud aastal kasutamata 2,1 miljardit eurot.
Teine vale on eelarvestrateegias sisustamata raha kuhjamine just 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Küsisin teilt selle kohta kolmapäevases infotunnis, kuid mingit arukat vastust ei saanud.
Mõned näited.
2028 kavandatakse mingit sisustama vajaduspõhist toetuste süsteemi, mis annab riigile RES-i vaates 200 miljonit tulu pärast valimisi. Teine asi on investeeringurevisjon, mis annaks tulu 100 miljonit. Mis asjad need tegelikkuses on?
Vaikselt olete riigieelarvesse planeerinud ETS2 süsteemi jõustamise ehk sisuliselt uue mootorikütuste maksu – eelarvestrateegias lausa 330 miljoni euro ulatuses. Jällegi pärast valimisi. Haigekassa miinust näeb eelarvestrateegia ette 300 miljonit eurot.
Põhimõtteline probleem on võlakoormuse kasv. 2023. aasta alla 8 miljardilt eurolt ligi 18 miljardi euroni 2029. aasta lõpuks. Tegelikkuses on võlakoormuse kasv veelgi kiirem, kui vaadata õhku täis eelarvestrateegiat.
Reformierakonna jutt korras riigi rahandusest on muutunud mõttetuseks.
Eelarvenõukogu arvamuses ei jää eelarves kivi kivi peale.
Eelarvenõukogu nendibki kiretult, et kavatsete kõik siseriiklikud eelarvereeglid tühistada ning sellega kaotab ka eelarvenõukogu mõtte, kuna ta peaks hindama eelarvereeglite täitmist.
Parast meid tulgu või veeuputus.
Strateegiline probleem on see, et kõik jäetakse ootele.
Seda olukorras, kus ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on saanud süstemaatiliselt kahjustada. Selles olukorras jätkate lõputut raha kühveldamist rohepöörde projektidesse, mis ei ole ratsionaalne, arvestades segadust energeetikas ning rohepöörde ümber.
Vajame pikemat rahanduspoliitilist vaadet kui neli aastat, arvestades kaitsekulude püsiva finantseerimise vajadust.
Kaitsekulude kasv on tarvilik ning oluline on taastada usaldus raha kasutamise korraldamises. Omaette teema on hookuspookus numbrite ajatamisega. Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel tehtud kaitseministeeriumi suvine arengukava nägi ette teistsugused rahastamisnumbrid, mis valitsuses transformeerusid 2026-2027 kokku 240 miljoni euro ulatuses kaitsekulude edasilükkamiseks jällegi valimiste järgsesse aega.
Eelarves on sees põhimõtteline rahanduspoliitiline pretsedent, mida pole varem teinud ükski Eesti valitsus: valimislubadust täidetakse laenurahaga.
Teete reklaame, palju inimesel jääb raha kätte: tegelikkuses olete selle raha varem Eesti inimestelt ära võtnud nii käibemaksu kui tulumaksu tõusu ja hinnatõusu spiraali esilekutsumisega. Ainuüksi sel aastal kaotab keskmist palka teeniv inimene ühe kuupalga. Koomiline on reklaamida enda maksutõusu ärajätmist kui inimeste rahalist võitu. Sellise loogikaga saaks iga valitsus teha inimestest üleöö miljonärid.
Maksupoliitiline tõmblemine jätkub.
Tõstsite juulis käibemaksu ja ajasite uuesti hinnad üles ega võtnud kuulda Isamaa sisulist hoiatust.
Automaksu osas lubasite veel kuu tagasi ärakaotamist, kuid inimesed said taas petta.
Rahvastikukriisis on teil ainus vastus tuhandete odavtöötajate sissetoomises viimaste aastate sündimuse kukkumisega samas mahus. Pärast meid tulgu või veeuputus.
Valitsuse eelarvet raamistab segadus riigi eelarve enda ümber. See pole õigustehniline probleem. Tegemist on õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangul põhiseadusevastase olukorraga, ning te kavatsete veelgi vähendada parlamendi kontrolli eelarve vahendite üle. See soodustab segadust eelarvejuhtimises, läinud aastal jäi kasutamata 2,15 miljardit.
Eesti majandus seisab paigal.
Teie prognoos oli majanduskasv selleks aastaks 3,3 protsenti, reaalsus on 0,9 ning selles kaks kolmandikku on maksutõus. Miks see nii on? Majandususaldus on madal, nii ettevõtjate kui tarbijate jaoks.
SEB suvise uuringu järgi üle poole inimestest kasutab äraelamiseks sääste. Teie tekitatud maksukaoses 2024. aastal nägime, et maailmapanga andmeil Eesti on Euroopa Liidu Läänemere riikidest ainuke, kus välisinvesteeringute netosissevool oli 3,5 miljardi dollariga miinuses, sel ajal näiteks Leedus samas suuruses plussis.
See on reaalne olukord.
Miks?
Peaminister juulis 2024. teatas, et teeb ettevõtete tulumaksu ajutiselt ja lisaks veel 2 protsenti tulumaksu ajutiselt ja käibemaksu 2 protsenti ajutiselt. Siis paar kuud hiljem ütles, et muudab need maksud püsivaks. Nüüd jätab tulumaksu maksutõusu ära ning reklaamib seda maksualandusena, kus inimestel jääb rohkem raha kätte. Sellises segaduses vaatab investor, et ta ei usalda, õigustatult, seda ärikeskkonda.
Uued maksutõusud seisavad ees. Oktoobriks tuleb tasuda maamaks ja teine osa automaksust.
Hea peaminister, riigile püsiva võlaspiraali tekitamine ei loo jõukust, see on petlik rahulolutunne. Sisuliste otsuste edasilükkamine muudab lahenduste leidmise lihtsalt ühiskonna jaoks raskemaks.
Teie poliitikale on alternatiiv.
