Urmas Reinsalu Isamaa volikogul: valitsus kujundab Eestit nii kõrgete hindade kui ka kõrgete maksude maaks

Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas erakonna Jõgeval toimuval volikogul peetud kõnes, et juba teise peaministriga jätkav praegune kolmikliit ei analüüsi läbi enda astutavate sammude mõju Eesti inimestele ja meie majandusele. „Uus valitsus on seesama vana maksutõusude valitsus,“ tõdes Reinsalu.

Urmas Reinsalu kõne täispikkuses:

Head erakonnakaaslased, armas rahvas

Kevadel ütlesin, et suvised Euroopa parlamendi valimised on rahvahääletus Kallase valitsuse poliitika üle. Võimalus inimestel näidata oma suhtumist kodanikena, kas ollakse tehtava poliitikaga rahul või mitte.

See oli tõsine kampaania, mitmed arvamusküsitlused ennustasid võitu valitsusparteidele.

Poliitiline reaalsus on, et Isamaa võitis Euroopa Parlamendi valimised.

Aitäh selle toetuse eest meie kandidaatide meeskonnale, kampaaniatiimile ja kõigile vabatahtlikele erakonnakaslastele.

Valimistulemused Isamaa jaoks maakonniti:

• Harjumaa 22,2 protsenti
• Hiiumaa 25,4
• Ida-Virumaa 12,1
• Jõgevamaa 32,4
• Järvamaa 27,5
• Läänemaa 26,3
• Lääne-Virumaa 30,4
• Põlvamaa 27,9
• Pärnumaa 27,5
• Raplamaa 28,2
• Saaremaa 26,5
• Tartumaa 28,3
• Tartu linn 21,6
• Valgamaa 28,1
• Viljandimaa 27,5
• Võrumaa 27,8
• Tallinn 15,6.

Me näitasime neil valimistel, et inimete toetus Isamaa suunal ei ole kõigest reitingunumbrites, vaid Eesti mehed ja naised on valmis ka valimistel meile oma hääle andma. Suur aitäh Eesti inimestele selle usalduse eest!

See usaldus on suur vastutus. Inimesed tunnevad pärast Riigikogu valimisi end petetuna. Tänane võimuliit hakkas Kallase juhtimisel ellu viima poliitikat, millele ei olnud valimistel saadud sisulist mandaati. Veelgi enam, tegema poliitikat, mida oldi lausa enne valimisi otsesõnu eitatud. Kõik mäletavad Kaja Kallase lauset: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse!

Eelmise aasta sügisest oli riigi juhtimine sisuliselt paralüseeritud. Seda ei eitanud ka valitsusparteide juhid, kes ootasid Kallase lahkumist Euroopa ametikohale.

See ootamine on maksnud Eestile majanduslanguse ajal väga kallist hinda.

Eesti inimestel oli heauskselt uuesti positiivne ootus ka Kallase lahkumise järel. Kuid tänase valitsuse poliitilise tegevuskava avaldamisel ja järgnenud tegevus on näidanud, et inimestel on tulnud teist korda pettuda.

Euroopa parlamendi valimistel antud signaal tänastele võimuparteidele oli võimalus oma poliitikat põhimõtteliselt korrigeerida. Seda võimalust ei kasutatud.

Nii nagu öeldi inimestele pärast 2023. aasta valimisi, et valimised on läbi ja elage üle, on tänane valitsus võtnud sama hoiaku. Kahekõne ühiskonnaga on poliitilisel juhtkonnal katkenud, see tekitab usaldamatust, pettumust ja madaldab ühiskonna sisemist efektiivsust. Economist Intelligence Unit märgib oma demokraatia võrdlevas raportis Eesti kohta, et tegemist on puudustega demokraatiaga, viidates just kaasamise ja ühiskondliku kahekõne probleemidele.

President Karis ütles selle parlamendi avakõnes, et demokraatia ei lõpe valimistega.

Paraku on demokraatia tagasiside ja kahekõne mõttes ühiskonna, huvirühmade ja opositsiooni-koalitsiooni suhetes pandud pausile. See on tõsine probleem.

Toon paar näidet. Suvel suruti kiirkorras läbi maamaksu tõus, millega kaotatakse üleriigiline kodualuse maamaksu vabastus ja tõstetakse maamaksu. Tõusu nurk on 10 protsendi asemel seaduses 2025 50% ja 2026 100%.

Huvirühmad avaldavad Riigikogu rahanduskomisjoni koosolekul arvamust:

• Põllumajanduskoda – VASTU, halb põllumeestele.
• Erametsaliit – VASTU, see plaan hävitab maaelu.
• Kaubanduskoda – VASTU, halb mõju ettevõtlusele, sõnamurdlik.
• Omanike keskliit – VASTU, kaasamine polnud sisuline, valitsus saatis maamaksu tõusu arvamuse saamiseks lausega: selles on juba kokku lepitud, kodualuse maamaksu vabastus kaotatakse.
• Tööandjate keskliit – VASTU, sõnamurdlik, maksud muutuvad prognoosimatuks, halvendab majanduskeskkonda.
• Metsatööstuse liit – VASTU, kaotab õiguskindluse.
• Mäetööstuse liit – VASTU, sõnamurdlik, tööstus maksustatakse surnuks.
• Talupidajate liit – VASTU, hävitab põllumajandust.

Ükski huvirühm muudatust ei toetanud, inimesed sisuliselt anusid sellest ogarusest loobuda. Võimuliit ei andnud järgi sentimeetritki.

Võtame teise ogaruse, automaksu näite.

Autoomanike liit kogus 65 000 allkirjaautomaksu vastu. Isamaa kogus 20 000 allkirja, et president ei kuulutaks seda seadust välja.

Sisuliselt lükati kõik ettepanekud ja palved tagasi.

Mis on meie sõnum: tuleb aeg ja Isamaa on võimul. See saab olema kohtuotsus tänasele kehvale poliitikale. Me tühistame automaksu.

Asetame asjad laiemasse perspektiivi.

Meie majanduslangus kestab juba kümnendat kvartalit.

Euroopa Liidu arvestuses kukkus Eesti majandus läinud aastal enim.

Valitsejad asusid ründama konjunktuuriinstituuti, kui selle juht tõi välja Euroopa statistika hinnatõusu asjus.

See statistika oli tehtud 2023, veel enne 2024 maksutõuse. Toiduainete hinnalt oleme ostujõu arvestuses EL riikide seas kalliduselt viiendad, riiete maksumuselt kolmandad, jalatsite arvestuses teisel kohal.

Minu küsimus on valitsusele: milline on uute maksutõusude mõju elukallidusele? Valitsus hindas seda mõju valesti juba jaanuaris, kui tõusis käiemaks. Tegelik hinnatõus Eestis oli jaanuaris selle otsuse mõjul EL kiireim.

Eestit kujundatakse valitsuse poliitilise agenda alusel nii kõrgete hindade kui ka kõrgete maksude maaks.

Valitsus põhjendab seda, et see on kogu meie regiooni probleem. See on vale. Luminori pank nendibki 14. aprilli prognoosis, et Eesti on ainus Balti riik, kus majandus ei kasva ja hinnad tõusevad. Nii ennustab Luminor Leedule 2- ja Lätile 1,2-protsendilist majanduskasvu ning Eestile hoopis 1-protsendilist majanduse kukkumist. Lätis ja Leedus prognoosib pank sel aastal isegi hinnalangust ning Eestis, peamiselt maksutõusude tõttu, aga hinnatõusu.

Valitsuse strateegiline käsitlus on vale. Prioriteet peab olema majanduse taastumine. Selleks on vajalik mitte maksusõda, vaid maksurahu.

Uus valitsus on seesama vana maksutõusude valitsus.

Maksutõusude ideed tõmmati nagu eelmisel kevadel kübarast välja, nimetades nüüd seda „ettevõtlusele kindlustunde loomiseks“ ja „inimeste toimetuleku tagamiseks“.

Jaanuaris lubasid nad, et aitab uutest maksutõusudest. Ka see osutus järjekordseks valeks.

Mis tegelikult juhtub?

Käibemaksutõus alates järgmise aasta juulist veel 2 protsenti ning kütuse ja muude aktsiiside tõus aastas 5 protsenti. Sellega jõuab Eesti kaudsete maksude poolest Euroopa Liidus esimeseks. See annab uue riigipoolse tõuke inflatsiooniks ning vähendab just väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekut.

Tulumaksutõus 2 protsenti ning kogu ettevõtete kasumi maksustamine 2 protsenti.

Kõigi maksutõusude kogumõjuna kerkib üldine Eesti maksukoormus veelgi. Milline on siis Kallase-Michali konsolideeritud juhtimisel tänase võimuliidu maksupoliitika mõju? 2025. aastal kavatsetakse võrreldes 2023. aasta tasemega koguda kokku uute maksude ja koormistega umbkaudu 1,1 miljardit eurot Eesti inimestel ja ettevõtetelt.

Michali moodustuv valitsus kergitab järsult Eesti maksukoormust. 2023 oli see 34 protsenti skp-st, 2024 juba 35,2 ja nüüd kerkib 2025 eelduslikult üle 36 protsendi.

Tuletan meelde, et järgmisel aastal jõustub eeldatavalt ka automaks ja seisab ees maamaksutõus.

Naljanumber on kõneleda selles virvarris ettevõtjatele antavast kindlustundest.

Näiteks tulumaksu määr on järgmisest aastast täna kehtiva seaduse järgi üks number, seda muudetakse järgmiseks aastaks, siis muudetakse 2026 kuni 2028 lõpuni ja sealt edasi ei tea keegi, milline tulumaks kehtestatakse.

Juba tuttavaks saanud stiilis hakkas kohe peale praeguse valitsuse koalitsioonileppe avalikustamist peale maksufestival. Ettevõtjate kriitika peale ettevõtete tulumaksusüsteemi lõhkumise üle teatas Ligi, et eelistab uut palgafondi maksu, kuna see on halb idee.

Minu küsimus on Reformierakonnale: miks te siis veate seda poliitikat, kui ka ise leiate, et see on halb?

See pole ainuke näide.

Ka agressorriigi kodanike valimisõiguse küsimuses ütles Kristen Michal, et Reformierakond toetab, aga sotsid on vastu ja seetõttu seda teha ei saa.

Küll oli esimene valitsuse otsus, mille uus valitsus sotside taotlusel ja Eesti200 ettepanekul langetas, eesti keelele üleminekul õpetajate keelenõuete leevendamine. Viisteist aastat olid nõuded teada, nüüd antakse samadele inimestele aasta aega, et keel omandada.

Selleks jagus küll kokkuleppe tahet.

Majanduse vallas saavad ettevõtjad saavad paraku sõnumi, et Eesti on kõrgete maksude maa ja neid makse kehtestatakse kiiresti, ilma mingi kaasamise ja mõjuanalüüsita poliitilise suva alusel. Valitsuse majanduspoliitika prognoosimatus on üks suurimaid ettevõtjate ja ekspertide tajutud probleeme majandususalduse uuringus.

Maksutõuse põhjendatakse vajadusega eelarvet korrastada ja julgeoleku vajadusega.

Vaatame riigikaitses toimuvat.

Kaitseväe juhataja esitas juba üle aasta tagasi sõjalise nõuande valitsusele, et taotleda lisaraha moona soetamiseks. Sellega ei ole paraku midagi tehtud. Asja avalikuks tulemisel hakati valitsuses hämama, et nad pole sellest midagi kuulnud. See on vale. Nüüd on minu käsutuses olevate andmete järgi järgmisteks aastateks sõjalisele riigikaitsele täiendavalt ette nähtud võrreldes 2023 kinnitatud riigikaitse arengukavaga vaid kolmandik taotletust. Juhin tähelepanu, et kaugmaamoona vajadus on ühekordne kulu ja selle soetamiseks oleks täiesti asjakohane ka sihtotstarbeliste riigikaitse võlakirjade emiteerimine.

Mõistlik oleks riigikaitse ühekordsete investeeringute tegemiseks teha Euroopa lidu tasemel ettepanek, mis võimaldaks liikmesriikidel kasutada EL struktuuritoetuste vahendeid ning CO2 emissioonikaubanduse tulusid ühekordseteks kriitilisteks kaitseinvesteeringuteks. See võimaldaks sadades miljonites eurodes kasutada täiendavaid vahendeid ka Eestis riigikaitse vajaduseks.

Praegu on olukord paradoksaalne: puudu on riigikaitse arendamiseks kriitiline raharessurss, kuid samal ajal tegeletakse rohepöörde projektide väljamõtlemisega, milleks kasutada EL vahendeid. See on küsimus prioriteetidest ning esmatähtis nii Euroopa kui Eesti tasemel on kaitse.

Nüüd eelarve puudujäägi argumendist. Tuletan meelde tõsiasja, et maksutõusude poliitika vähendab ka nominaalset SKP kasu. Igast nominaalsest SKP kasvuprotsendist laekub riigieelarvesse umbkaudu kolmandik maksutulu. Asjakohane oleks riigi eelarvevõimalusi arvestades suunata kiiremini euroraha majandusse, kus selle kasutamisest laekub samas proportsioonis maksutulu. Praegu on EL eelarveperioodist enam kui pool läbi, kuid juuli seisuga on Eesti suutnud rakendada paraku vaid 5,7 protsenti selle eelarveperioodi vahenditest.

Valitsuse prioriteet peab olema majanduskasvu taastumine. Ainuüksi prognoositud SKP vähenemine sel aastal võrreldes eelmise suve prognoosiga toob riigile ligi 1 protsendi SKP ulatuses vähem maksutulu. Maksutõusudel on vähem laekuva maksutuluna majanduse destabiliseerimise tulemusel reaalne eelarvelaekumisi vähendav kõrvalmõju.

Riigil on võimalik ka rahanduspoliitikas olla jätkusuutlik ilma maksutõusudeta. Uue valitsuse narratiivile on alternatiiv.

Vaadelgem mõningaid abinõusid.

Valitsemiskulude kokkuhoid.

2024 suudeti negatiivse eelarvega tegelikult kärpida vaid ca 50 miljonit eurot. Sisuliselt oli tegemist silmamoondusega: nii vähendati valitsuse sihtotstarbeta reservi 5 miljonit ja samal ajal suurendati seda eelmisest aastast ülekantava rahaga üle 100 miljoni.

Kui soovitakse tõhusalt valitsemiskulusid vähendada, tuleks seda teha negatiivse eelarvega koheselt.

Valitsus on valinud täiesti arusamatu ja segase koera saba jupikaupa raiumise poliitika. Kolmeaastase järkjärgulise valitsemiskulude kokkuhoiu asemel tuleks see kokkuhoiukavatsus realiseerida koheselt ja korraga.

Praegu näeme rahanduses täielikku tohuvabohu. Läinud aastal jäi planeeritud eelarves kasutamata 2,2 miljardit eurot. Ühe suletõmbega tõsteti eelmisest aastast kasutamata raha selleks aastaks kasutamiseks 750 miljoni euro jagu.

Isamaa tegi juba eelmisel suvel ettepaneku valitsemiskulusid vähendada 0,4 protsenti SKPst. Selle ettepaneku jõustumisel oleks läinud aastal Eesti eelarvemiinus jäänud alla 3 protsendi.

Sarnase ettepaneku tegime sel suvel. Mõlemal juhul hääletati need algatused maha.

Kristen Michal pani pidulikult sel suvel nurgakivi uuele keskkonnaasutuste uuele ametihoonele. See maksab üle 50 miljoni euro.

Kurioosumina samal ajal, kui kehtestatakse automaks, maksab riik miljoneid eurosid elektriautode soetamise toetust kuni 60 000 eurot maksvatele Lexustele ja Mercedestele.

Kokkuhoiu kõrval on ratsionaalne loobuda Reformierakonna maksuküüru kavast. Aastane edasilükkamine on ebapiisav. Kristen Michal kõneleb, et tema maksutõusud on ajutised ja las rahvas järgmistel valimistel tagasiulatuvalt otsustab, kas tahab nendega jätkata. See on tagurpidi demokraatia, mandaat tuleks saada ikka edasiulatuvalt. Noh, selles rahvalt mandaadi küsimuse valguses oleks olnud aus teha suvel erakorralised valimised ning rahvas oleks saanud valida erakondade maksupoliitilise käsitluse vahel.

Mida tähendab valitsuse poliitika aga tavalisele inimesele? Koalitsiooniläbirääkijad mingeid analüüse ei esitanud.

Asetame toimuva inimese perspektiivi.

Eesti keskmine palk on sel aastal ca 1942 eurot, järgmisel aastal prognoositavalt 2042 eurot. Keskmises peres on kaks last, auto, pooltel peredel eluasemelaen.

Mis juhtub valitsuse poliitika mõjul keskmist palka saava inimese perega aastal 2025 võrreldes 2023. aastaga?

1. Tulumaks kerkib 2 protsenti ehk kulu ca 480 eurot.
2. Käibemaks on juba kerkinud 22 protsendini, 1. juulist kerkib veel 2 protsenti. Enamik palgast läheb inimestel käibemaksustatud teenustele ja kaupadele, mõju ca 600 eurot aastas.
3. Sellest aastast on kaotatud teise lapse tulumaksuvabastus. Mõju 22-protsendise tulumaksumäära korral 406 eurot.
4. Automaks ca 200 eurot aastas.
5. Bensiiniaktsiisi tõus 5 protsenti tähendab 20 000 kilomeetrise läbisõiduga ca 60 eurost lisakulu.
6. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise kaotamine: 50 eurot lisakulu eluasemelaenult.
7. Valitsuse sammudest tulenev regulatiivselt esile kutsutud lisainflatsioon, mis vähendab raha ostujõudu. 2,5 protsenti on praegu prognoositud inflatsioon 2025. aastaks. Ilmelt võib see kerkida oluliselt rohkem lisaks mehhaanilisele käibemaksumõjule, nagu juhtus selle aasta jaanuaris. See tähendab aastas sadade eurode ulatuses tegeliku raha väärtuse kaotust tarbimises.

Kokku võttes: keskmist palka teeniv inimene kaotab Reformierakonna valitsuse poliitika tulemusel 2025. aastal ühe kuu palga. Pere, kus on kaks keskmist palka teenivat vanemat, seega kahe kuu palga.

NB: siia arvestusse pole lisatud väiksemaid kaudsete maksude ja koormiste tõuse, maamaksu tõusu, muude aktsiiside tõusu, valitsuse varasemate otsuste mõju 2025 aasta raha väärtusele ja majanduse destabiliseerimisest tulenevat mõju ettevõtlusele ja seeläbi palkadele.

Mis ootab keskmist pensioni saavat pensionäri?

1. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus on külmutatud, seega järgmise aasta pensionikasv on maksustatud juba 22 protsendiga. Selle mõju, ca 100 eurot aastas (sõltub 2025. aasta pensionitõusu suurusest). Lisandub veel 2-protsendine tulumaksuvaba miinimumi maksustamine.
2. Käibemaksu mitmeetapiline tõus: mõju 2025 ca 250 eurot, kui eeldada et enamik pensionist tarbitakse.
3. Kui pensionäril on auto ja kinnisvara, siis kaasneb automaks, maamaksu tõus ja kütuseaktsiisi tõus.
4. Üldine valitsuse inflatsiooni survestav poliitika vähendab pensioni ostujõudu samuti mitmesaja euro võrra.

Ka keskmist pensioni saava inimene kaotab (sõltuvalt varast ja tarbimisest) nädalate kuni kuu reaalsissetuleku.

See on reaalsus.

Reformierakond & co kõnelevad samal ajal kindlustundest ja toimetulekust

Ettevõtluse kindlustundest laiemalt ja bürokraatia vähendamisest. Koalitsioonileppe esimene punkt on kliimaseaduse läbisurumine. See initsiatiiv sisaldab endas sissekodeeritud plaanimajandust ja regulatiivsust. Arukas olnuks see panna moratooriumi alla, mitte aukohale tõsta.

Kliimaseaduse seletuskiri on täis deklaratiivsust, kuid sisulist mõjuhinnangut, palju see maksab tavalisele inimesele ja ettevõtlusele, seal ei sisaldu.

Samas on toodud kõneka arvuna, et ainuüksi meretuuleparkide projekti doteerimisega, mida valitsus läbi surub, peavad Eesti elektritarbijad olema valmis 20 aasta jooksul maksma 2,6 miljardit eurot. Terviklikku käsitlust energiapoliitikas meil pole. On üksikotsused ja ideoloogilised loosungid, mille realiseerimine tekitab ilmselgeid varustuskindluse probleeme ja kallima elektrihinna.

Energiapoliitikas on Isamaa ülesanne kaitsta meie tarbijaid ja majanduse konkurentsivõime huvisid.

Tundub, et uus koalitsioon asub tegutsema orwellilikumalt võrreldes varasemaga: vähem bürokraatiat on tegelikult rohkem, inimeste toimetulek on uued maksutõusud ja uus inflatsiooniline surve, inimeste uute kodude toetamine on kodude maksustamine.

Ehk teisisõnu, vale on uus tõde.

Michali valitsus kasutab mantrana sõna kindlustunne. See on nende suurim vale. Just ebakindluse tootmisega tegelevad nad paljusid eluvaldkondi puudutavalt. Majandusliku toimetuleku kõrval on asutud lõhkuma ka perede kindlustunnet.

Eestis on kiirelt süvenev rahvastikukriis. Kolmandat aastat järjest oleme sajandi statistikat silmas pidades sündimuse mustas rekordis.

Lastega perede kindlustundest ei räägi uus koalitsioonilepe mitte sõnagi (nagu oli ka eelmises koalitsioonileppes). Ainus „kindlustunde lubadus“ on ebamäärane ähvardus toetusi muuta sissetulekust tulenevalt selektiivseks.

Kui valitsus ignoreerib sündivuskriisi, siis minimaalne, mida tuleks teha, on mitte habrastada perede kindlustunnet riigi antud sõna tagasipööramisega. See on siit saalist Isamaa selge nõudmine: jätke pered rahule!

Demograafide üldine hinnang on, et olemasolevate toetusmeetmete lõhkumine halvendab sündimuse olukorda lisaks üldisele perede kindlustunde puudumisele veelgi.

Isamaa ülesanne on praeguses keerulises olukorras ratsionaalselt argumenteerides püüda maandada Eesti majanduse ja rahva jaoks valitsuse tegevusest tulenevaid riske.

On oluline, et inimesed ja huvirühmad, kodanikuühendused ei vaikiks. Täna tehtavaid otsused ja otsustamatus omavad väga ulatuslikku mõju.

Minult küsisid ajakirjanikud, et kas Isamaa tahaks minna sellesse valitsusse. Teate, ega nad meid sinna ei oodanudki. Neile oli ju selge, et sellisele agendale me poleks alla kirjutanud. See oleks olnud Eesti inimeste lootuse petmine.

Isamaa ülesanne on olla nõudlik ja väärikas alternatiiv tänasele valitsusele. Poliitiline maastik, nagu ennustasin eelmisel sügisel, on jätkuvalt ulatuslikus muutumises. Eesti tänane poliitiline juhtimine ei vasta Eesti ühiskonna ootustele ja vajadustele.

Valitsuses on sotsid saanud domineeriva positsiooni ning selline nihilistliku vasakpoolsuse pealesurumine Eesti ühiskonnale on tõsiste negatiivsete tagajärgedega. Äraspidise loogikaga on nende osalusel langetatud otsuseid, mis halvendavad just väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekut. Sotsid ei häbene, et nende poliitika ongi Eesti kujundada kõrgete maksudega vasakpoolseks ühiskonnaks.

Eesti 200 on hinge vaakumas ning reaalselt valitsuse jõujoontes enam iseseisvat poliitilist ühikut ei kujuta.

Reformierakond teeb täispanga peale panuse sellele, et inimeste poliitiline mälu on lühike ning propaganda suudab luua valest tõe. Sellega seoses on mitmeid häirivaid märke, mis puudutab Reformierakonna katseid ühiskonnas nüüd peale suruda oma narratiivi ja lämmatada alternatiivseid käsitlusi.

Visalt levib elu kuuldus, et koalitsiooniläbirääkimistel lepiti kokku ka koalitsiooni ühine reformierakonnast tulev presidendikandidaat. Igal juhul tähelepanuväärselt väljendas Roosiaias samasugust Kallase valitsuse poliitikat õigustatult kritiseerinud Andrus Ansip suurt rahulolu praeguse poliitikaga.

Ka opositsioonis on teised erakonnad nähtavates sisemistes otsingutes. Taktikalistes küsimustes on Isamaa huvitatud enesestmõistetavalt nii opositsiooni teovõimest valitsuse kehva poliitika ärahoidmisel kui ka dialoogist opositsiooni-koalitsiooni vahel.

Kahetsusväärselt tuli suvel algatada umbusaldusavaldus uuele ministrile Vladimir Svetile. Täiesti kohatu varasem retoorika meie jaoks baasväärtusi eitades. Krimmi rahvas tahab elada Venemaa koosseisus, NSVL lagunes valesti, okupeerimine pole mustvalge küsimus. Selline inimene ei sobi ministriametisse ka rahulikumal ajal, karjuvalt kohatu on see Vene-Ukraina sõja seniidis. Ükski koalitsioonisaadik ei julenud tähelepanuväärselt Sveti poolt hääletada.

Niisugused asjad on indikaaktorteemad küsimustes, kes me oleme ja millesse usume .

Eestis on rahvusliku idealismi defitsiit. Just see idealism on olnud tõukejõuks põhimõtteliste arengumuutuste saavutamisel meie rahva loos. Praegune aeg on kriiside haldamise aeg. Meie tuleviku arengus on kriitilise tähtsusega just küsimused väärtustest ja neid kandvast ideest. Inimesed ei ole üksnes tööjõud või tarbijad, nende looming ja pingutus pakuvad tõhusaimat eneseteostust siis, kui tajume vaimset ühtekuuluvust, ideaale ja väärtusi.

Selle eeldus on usaldus. Ja paraku on just ühiskonnas usaldusega viimasel ajal lood väga halvad. Selle ressursiga on valitsus raiskavalt ümber käinud. Halval poliitikal on võimenduvad negatiivsed tagajärjed paraku ka ühiskonna vaimsele sidususele.

Olukord on keeruline. Seda enam on vaja poliitilist selgust ja võimet olulist eristada ebaolulisest. Poliitiline juhtkond ei saa opereerida oma riigi ja rahvaga, pakkudes pooltõdesid või ilusat valet.

Poliitikahooaeg tuleb väga tõsine. Isamaa on selleks valmis ja kasutab vajadusel kõiki demokraatlikke tööriistu valitsuse poliitika korrigeerimiseks.

Samal ajal peame hoidma kriitilistes julgeolekuküsimustes erakondade ülese koostöö liini.

Kindlasti me toetame julgeolekupoliitikas valitsuse vajalikke otsuseid. Isamaal on teatud baasküsimused, millele saab toetuda iga valitsus. Vene-Ukraina sõjas jälgime praegu rahvana kaasahaaratult sündmusi Kurski oblastis. Peame olema lähemal ajal eriti tähelepanelikud, et Ukrainat ei asutaks Lääne poolt survestama võltsrahule loovutuste hinnaga. Ka täna peame nentima, et Lääne toetus ja Venemaa tõkestamine pole paraku jätkuvalt piisavas mahus ja meie ühine ülesanne on seda nõuda.

Sisepoliitilise vastasseisu paratamatus keskkonnas peame tajuma laiemat vaadet Eesti positsioonile maailmas.

Meie sõnum Eesti inimestele on: Isamaa peale võib loota!

Elagu Isamaa! Elagu Eesti!