Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne erakonna volikogul 26. augustil 2023.
Armas rahvas,
vaatame näkku tänasele olukorrale Eestis ning Isamaa poliitilisele käsitlusele algaval poliitikahooajal.
Alustan kõige akuutsemast küsimusest. Kolmapäeval lahvatas skandaal Kaja Kallase ümber seoses sõja ajal toimunud suuremahuliste toormevedudega Venemaale.
Asetame selle kriisi õigesse perspektiivi.
Peaminister on esindanud Eesti positsiooni ning seisnud rahvusvaheliselt selle eest, et Venemaad majanduslikult isoleerida. Ta on nimetanud varasemalt ka meie piirkonna ettevõtjaid, kes ajavad äri Venemaaga, silmakirjalikeks. Tsiteerin intervjuud Financial Timesile: „Olete väga häälekad Ukraina, Venemaa ja turvalisuse osas, kuid salajas nõustute Moskvaga.“
Nüüd on ilmsiks tulnud, et peaministri abikaasa osalusega ettevõte on alates täiemahulise sõja algusest teostanud vedusid 30 miljoni euro eest, et varustada toormega Venemaa tehast. See toore on hiljem sanktsioneeritud Euroopa Liidu poolt, et tõkestada Venemaa tööstuse suutlikkust. Peaminister on isiklikult nimetatud ettevõtte osaniku valdusettevõtet suure summaga krediteerinud.
Eile ilmsiks tulnud teabe järgi veeti Venemaale alates sellest kevadest 2,7 miljoni dollari eest toodangu poolfabrikaati, et tahtlikult Euroopa Liidu sanktsioonidest mööda hiilida.
Asja ilmsikstulekul peaminister otsesõnu valetas, et mingit kaupade vedu Venemale ei ole toimunud.
Ning asus ühemõttelisele positsioonile: selles tegevuses ei ole midagi ebamoraalselt.
Kaitsepolitseiamet on sellisele tegevusele andnud moraalse hinnangu juba 2022. aasta aastaramatus. Tsiteerin: „Ettevõtjad peavad mõistma, et äri ajamine sanktsioneeritud riikidega vähendab Eesti ja tema liitlaste julgeolekut ning selline ärisuund kahjustab ettevõtjat.“
Kui loeksime selliseid fakte mõne teise Euroopa riigi valitsusjuhi kohta, oleks meie seisukoht Eestis ühemõtteline. Me ei tohi oma riigi juhi osas olla moraalselt vähem nõudlikud.
Kaja Kallas ei kvalifitseeru kahepalgelisuse tõttu Eesti valitsusjuhi ametisse. See on küsimus Eesti riigi autoriteedist ning sellest, kuidas ennast määratleme. Meie ühist pingutust sõjast põhjustatud majanduslikes raskustes ja Ukraina toetamisel ei tohi vahetada peenrahaks.
Eesti rahvas on väljendanud juba küsitlustes oma vastuvõetamatust juhtunule. Mõelgem sellele, kui valuliselt tajub juhtunut Ukraina rahvas.
Moraalset kapitali mitteomav valitsusjuht on ka julgeolekurisk, mis ahendab meie rahvusvahelist veenvust resoluutseks sanktsioonipoliitikaks ning täiendavaks Ukraina toetamiseks. Meie kaalukaim argument Venemaast ruumiliselt ja mineviku kaudu kaugematele riikidele on olnud, et inimsuse argument on kaalukam kui äriline kasu. See argument on meie eluline julgeolekutagatis.
2022. aasta juunis koalitsiooniläbirääkimistel tegin kirjaliku ettepaneku, et kehtestada koos Balti riikidega rahvuslik sanktsioon Vene maismaakargole. Siis peaministripartei seda mingil põhjusel ei toetanud.
Võtame kokku: Isamaa sõnum on ühemõtteline: Kaja Kallas peab ametist tagasi astuma.
Meie ülesanne number üks laiemalt on julgeolek. Ukraina vastupealetung ei ole edenenud tempos, mida rahvusvaheline üldsus on eeldanud. Krimmi pole suudetud veel ida suunal ära lõigata. Peame visalt partnerriikidele ütlema, et selle põhjus peitub Lääneriikides. Senini pole juletud teha otsuseid kaugmaarakettide andmiseks Ukrainale, tõsine on õhutõrjerelvade puudus, et katta pealetungivaid vägesid. On tõsine oht, et lähematel kuudel kerkivad Lääne pealinnades esile käsitlused sõnumiga „rahu territooriumi eest.“ See ei vasta ei Ukraina, Eesti ega kogu Euroopa huvidele. Eesti peab seda vastustama. Vajame just kriitilisel ajal rahvusvahelisest poliitilist selgust. NATO Vilniuse tippkohtumise otsused jäid pidama poolele teele. Isamaa ettepanekul kujundas Riigikogu Eesti positsiooni, et Ukrainale tuleb anda NATO-ga liitumise kutse. Seda me ei saavutanud ning järgmine sihik peab olema NATO 2024 Washingtoni tippkohtumine.
Lähitulevik tuleb psühholoogiliselt rahvusvahelistes suhetes kriitiline.
Selles olustikus taotleb ISAMAA tõhusamat panustamist Eesti julgeolekusse.
Juunis tegin rea ettepanekuid, mida konkreetselt teha. Esiteks, lisavahendite eraldamine idapiiri kiiremaks väljaehitamiseks. Mulle vastas siseminister Läänemets paraku väga idamaise käsitlusega: kui eraldame lisaraha, võtab piiri väljaehitamine kauem aega.
Teiseks, kiiremini Venemaa elektrisüsteemist eraldumine, et Eesti vaataks oma senise positsiooni üle. Positiivselt lepiti suvel Balti riikide vahel kokku varasem aeg 2025 alguseks.
Kolmandaks, vajame erakorralist riigikaitselaenuga rahaeraldist täiendavaks moonahankeks. See on Eesti riigi kaitsetegevuse korraldamise seisukohalt vältimatu ja määratu tähtsusega investeering. Ütlen seda absoluutse kindlusega. See suurusjärk on kaitseväe juhataja avalikul hinnangul 5% SKP-st. Peame seda ajaakent, kui Venemaa on seotud Ukraina sõjaga, kasutama venitusteta.
Meil peab olema moonavaru kaitsesõja jaoks nii oma vägedele kui liitlastele. See on vaade tänastest probleemidest pikema ajahorisondi taha. Senised otsuseid ei ole kaugelt piisavad.
Selles kontekstis on vajalik, et saavutame Ühendkuningriigiga selge kokkuleppe, et nad ladustavad Eesti kaitsmisesse panustava brigaadi varustuse ja moona Eestisse.
Julgeolekuga on seotud ka küsimus Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmisest. Isamaa esitas juba läinud kevadel sellekohase selge eelnõu, et võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel kolmandate riikide kodanikelt. Siis Reformierakond seda ettepanekut ei toetanud. Sel kevadel esitasime sellekohase eelnõu uuesti.
Tänase koalitsiooni lepingus on selle kohta ähmane sõnastus. Mulje jääb, et Reformierakonna praegune aktsioon valimisõiguse peatamise kohta on deklaratiivne poos, mille osas pole koalitsioonis kokkulepet. Isamaa on igakülgselt valmis otsime parlamendis toetust kolmandate riikide kodanike valimisõiguse tühistamisele kohalikel valimistel.
Samal ajal on valitsus arusaamatult hakanud hulgakaupa erandina andma Eesti kodakondsust korduvalt karistatud kurjategijatele, kellele kodakondsusseaduse üldpõhimõttel ei peaks kodakondsust võimaldama. Nii on juba esimehe kolme kuuga tehtud mõistetamatu erand 28 isikule.
Juhin tähelepanu, et sõja ajal on kasvanud Venemaa residentidest Vene kodanike poolt kinnisvara ülesostmine Eestis. See on probleem, mis vajab õiguslikku piirangut.
ISAMAA seisab majanduskasvu eest.
Eesti majanduse selgroog on meie tööstustoodang. Juunikuu lõpu seisuga näeme, et meie töötlevas tööstuses langes tööstustoodangu müük võrreldes aastatagusega ekspordis 16 protsenti. Eksport moodustab kogutoodangust aga üle kahe kolmandiku.
Olen kohtunud paljude ettevõtjate ja tööstusvaldkonna alaliitude esindajatega.
Tugev tunnetus ettevõtjate seas on: see valitsus ei tegele majanduskasvu toetamisega.
Üks Eesti tuntumaid ettevõtjaid ütles mulle, et sel kevadel toimus Eestis otsekui teine juunipööre. Ja ta ei mõelnud selle all vaid kitsalt maksude valdkonda.
Ettevõtlusorganisatsioone Eesti tänaste juhtide poolt lausa kardetakse, nagu näitas piinlik rahandusministri soovimatus suhelda kaubandus-tööstuskojaga. Teiseks, maksude kehtestamise ja tõstmise kaskaad tekitab tänases majanduslanguse olukorras ebastabiilsust.
Kolmandaks, ettevõtjad näevad, et üha uus pealepressiv regulatsioonide mass halvendab nende konkurentsivõimet.
Neljandaks, turgude olukord on tume. Paljud ei ole suutud leida varasemas mahus tootangu ostjaid lähiperioodiks.
Seda võimendab veel kaks ebastabiilsuse elementi. Esiteks valitsuse kavandatava rohepöörde agenda määramatus ning teiseks teadmatus energiahindade vallas.
Isamaa seisukoht on selge: nõuame valitsuselt kiiremat tegutsemist Euroopa Liidu raha kasutuselevõtmisel, esitame ettepanekud ettevõtluse ülereguleerimise vähendamiseks ning oleme vastu valitsuse ettevõtluskliimat halvendavale poliitikale kõigis sektorites.
Majanduse edu tagab initsiatiiv ja vabadus. Riik peab toetama majandust, mitte seda takistama.
Piinlik oli lugeda valitsuse liikmete vastuseid koondamistele, mis tööstusvaldkonnas on sel aastal aset leidnud: ärimudel on vale ja kogu lugu. Jõukus luuakse tööst, mitte valitsemisest ja ümberjagamisest.
Pikaajalises vaates on meie konkurentsieeliseks töökultuur, mille oluline komponent on haridus.
Meie töötleval tööstusel on suur kasvuvõime jõukuse loomiseks, kui suudame tagada, mitte kägistada vabadust ja võtta maha konkurentsipidureid.
Eesti kaupade ja teenuste loomine ja müük ekspordiks on meie pikaajaline jõukuse tagatis.
Raudne eesriie ida ja lääne vahel võib geopoliitikast tulenevalt jääda püsima määramatuks ajaks. Muutunud geopoliitika tingib ka vajaduse mõtestada meie majanduse pikaajalisi riske ja uute võimaluste horisonti.
Eestis püütakse samm-sammult kehtestada vasakpoolset kultuuripööret, mis uue valitsuse võimuletulekuga liigub juba kiirenevas ning regulatiivses tempos.
Eraldivõetuna inimesed sellele valimistel mandaati ei andnudki või eeldati hoopis teistsugust poliitikat.
See, mis varem oli äärmuslik ning radikaalne, muudetakse normaalsuseks ning see, mis varem oli mõõdukas, surutakse äärmuslikuks.
See on põhimõtteline pööre, mille tulemusena muutub kogu ühiskond.
Esimesena võeti ette maksud. Kuidagi möödaminnes surutakse ühiskonnale peale kuvandit, et kõrgem maksukoormus on paratamatu.
Niisugust hoiakut, mida nüüd peale surutakse, pole Eestis kohanud terve inimpõlve jagu. See on ideoloogiline kurss.
Ainus analüütiline hinnang, mis maksutõusude kaskaadile on tehtud, on Eesti Pangalt, mis nendib, et maksutõusud suurendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu.
Rohkem avalikku sektorit ja kõrgemad maksud – tähelepanuväärselt on maksukoormuse põhiteravik asetatud tavalistele Eesti peredele.
Isamaa seisab korras riigi rahanduse eest. Korras riigirahandus on vajalik, et riigil oleks majanduse huvides korralik võlareiting. Kuid praegu näeme, et valitsuse maksutõmbluste põhjus on Reformierakonna maksuküüru elluviimine. Maksuküüruga jagatakse ümber 90 % vabanevat raharessurssi 30 % inimestele. Mingit eelarvetulude kasvu seetõttu maksude laustõstmine oluliselt kaasa ei too. Selline maksupoliitiline ebastabiilsus pärsib majandust.
Valitsuse rahanduspoliitika on asehaldurlik. Kogume maksud alamatelt kokku ja kõik. Kuid jätkusuutlik jõukus tekkib läbi majanduse ja jõukuse kasvu.
Valitsuse rapsimist näitab, kui suure veaga hinnatakse juba jooksva aasta eelarve puudujääki.
Isamaa toetab riigi valitsemiskulude kärpimist. Eesmärk 20 % kärbe keskvalitsuse bürokraatiale on täiesti jõukohane. Sellel on eraldi eesmärgina ka sisuline taotlus vähendada administreerimise mahtu.
Eestit ehitatakse kõrgete maksude maaks. See on vasakpoolne kultuuripööre.
Käibemaksu tõus.
Tulumaksu tõus.
Maamaksu tõus.
Kütuste maksu tõus.
Automaksu kehtestamine.
Viimati Võru laadal kogusin koos inimestega mõne tunniga üle viiesaja allkirja automaksu vastu. Lausa neli inimest andis allkirja automaksu poolt.
Isamaa on vastu maksutõusudele, mis halvendavad inimeste elujärge. Me algatame maksutõusude tagasipööramise ning seisame tingimusteta vastu uutele maksutõusudele. Sellega me ei kauple.
Palju räägitakse õigustatud ootusest. Ka tavalisel inimesel on õigustatud ootus. Et maksud ei tõuseks, et energiahinnad ei oleks absurdsed, et oleks olemas töökohad. Meie ülesanne on selle eestlase õigustatud ootuse eest seista.
Valitsus on soovib ka keskkonnahoidu muuta kultuuripöördeliseks ülalt alla jõuga kehtestatavaks rohepöördeks.
Me näeme üle-Euroopaliselt, kuidas tsentraalne rohepööre ei arvesta ettevõtlusega, ellu viidavad kavad on nii inimeste toimetuleku kui ettevõtluse vaenulikud. Sellist perioodi pole meie põlvkonna Euroopas varem olnud. Eestil peab olema julgust seista rohepöördes terve mõistuse eest. Roheline on eeskätt mõistlik ja mõõdukas tarbimine, asjade parandamine mitte uute ostmine. Uutele tehnoloogiatele vabas konkurentsis võimaluse andmine. Tsentraliseeritud ja inimeste elulaadi muutmise aktsioonina rohepöörde elluviimine Eestis ei vasta meie arusaamale vabadusest ja mõistlikkusest.
ISAMAA kaitseb rohepöördes tervet mõistust. Rohepööre ei tohi tulla ettevõtluse, inimeste toimetuleku ja energiajulgeoleku arvelt. Nõuame valitsusest energia varustuskindluse plaani esitamist Riigikogule ning seisame valitsuse rohepöörde kavade puhul terve mõistuse ning Eesti inimeste ja ettevõtluse eest
Kolmas vasakpoolse kultuuripöörde valdkond on pere- ja rahvastikupoliitika. Ka siin on valitsusel olnud süsteemne ja ideoloogiline käsitlus.
Esiteks, vähendada peretoetusi, teiseks, võtta ära pere laste tulumaksuvabastus, kolmandaks, tühistada abikaasade ühisdeklaratsioonid. Tähelepanuväärselt on need sammud suunatud just perekonna majandusliku turvatunde ja sidususe vastu.
Valitsusel puudub eesmärgistatud pere- ja rahvastikupoliitika. Nende tee on lõhkuda olemasolevat turvavõrku.
ISAMAA seisab rahva kestmise ja lastega perede turvalisuse eest. Teeme Riigikogule seadusandliku ettepaneku anda tagasi lastega peredelt sõnamurdlikult ära võetud toetused. Meie eesmärk on lastesõbralik maa, kus ei ole takistusi pere unistusele saada lapsi. See on üldinimlik põhimõte. See on rahvastikuriisi ületamiseks ka meie rahvuslik kohustus. Kultuuripöörde käigus näeme, kuidas see loomulik eesmärk püütakse suruda moonutatult äärmuslikuks, kasutades solvanguid ja alandavat retoorikat. Me ei lepi sellega. Viimase rahvaloenduse andmetel elab Eestis alla 900 000 eesti keelt emakeelena kõneleva inimese. Igas põlvkonnas väheneb meie arv prognooside järgi 10 %. 700 000 eestlast aastal 2100 ei saa olla leppimise tee rahva kahanemise trajektooril. Eestlased peavad jääma meie maal ka saja aasta pärast enamusse.
Iga ühiskonna lõimumisvõimel on sotsiaalsed piirid. Juba täna näeme, et eesti keele kasutusruum kahaneb. Valitsusel on alanud eelarveläbirääkimised. Loodan, et rahandusministri arusaamatust retoorikast loobutakse ning eestikeelsele haridusele ülemineku kava rahastatakse täies mahus. See on reformi edukuse kriitiline edutegur.
ISAMAA seisab eestluse eest. Me nõuame seaduse kehtestamist, et eestlane saaks Eestis teenuste puhul oma asjad aetud eesti keeles ning ei toeta valitsuse initsiatiive rändepoliitika leevendamiseks. Vasakpoolne kultuuripööre asub defineerima ümber ka eestlust. Peaminister Kallas vastas mulle arvamusfestivalil: igaüks kes on Eesti kodanik ongi eestlane. Tegelikult ei ole, ei tahagi olla ja ei peagi olema.
Vasakpoolne pööre püüab ümber defineerida ka vabadusi. ISAMAA seisab vabaduste eest. Me oleme vastu vihakõne seaduse läbisurumisele Riigikogus ning erinevatele inimeste vabadust ja privaatsust ahendavatele piirangutele ning jälgimismeetmetele, mida valitsus kavandab. Meie ühiskonnale omane privaatsuse ja vabaduse käsitlus on hindamatu väärtus. Orwellilik loogika, et rohkem piiranguid toob rohkem vabadust, ei päde.
Näete, ma kõnelesin eelseisva poliithooaja ülesannetest, kuid Isamaal on nii lühiajaline vaade mõistlikule poliitikale kui pikaajaline käsitlus.
Eesti tulevikuarenguid kirjeldavad täna loendamatud tehnokraatlikud ametkondlikud dokumendid. Just kriiside ajal ei tohi me kaotada taju vaadata üle silmapiiri. Peame koos sõltumatute ekspertidega koostama Eesti rahvusliku 21. sajandi visiooni, mis püstitab küsimused meie ohtude, võimaluste ja ootuste kohta nii riikluse, julgeoleku, majanduse kui rahvastiku vallas. Muutuva maailmaga kaasas käimisest ei piisa, peame vaatama ette.
Eestis on põhimõtteline poliitiline vastasseis. Tänase valitsuse radikaalne poliitika koos ignoreeriva poliitilise stiiliga ei olnud kuidagi vastuvõetav ja see kutsus esile meie ühemõtteise protesti parlamendis. Kuidas edasi? Kutsusin erakondade juhte üles enne poliitikahooaega kohtuma. Praegune kriis annab sellele muidugi erilise konteksti.
Mina olen veendunud, et see koalitsioon peab oma poliitikat ja stiili põhimõtteliselt korrigeerima. Erakondade juhid peavad avameelselt oma seisukohti selgitama ja olema võimelised ühisosa otsima.
Isamaa on selleks valmis.
Isamaa on selle valitsuse positiivne alternatiiv.
Vasakpööre ei saa olla Eesti tee.
Me seisame majanduskasvu, julgeoleku ja Eesti perede toimetuleku eest.
Olukord ei ole kerge. Ees seisavad rasked ajad. Selleks on vaja selget ja maailmavaatelist poliitikat.
