Riigikogus arutas riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et senised prognoosid elektri hinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ja need ohustavad kõiki Eesti kodutarbijaid, ettevõtteid ja sellega seoses kogu meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.
Reinsalu tõi välja, et ettevõtted ja tarbijad maksavad kõrgemat elektrihinna seoses CO2 kauplemishinna tõusuga ja see raha laekub tegelikkuses täies mahus riigieelarvesse. „Kui tarbijatele koormus kerkib, siis see ei tähenda sugugi, et riigieelarvesse laekuv raha jõuab tegelikkuses tarbijatele tagasi,“ rääkis Reinsalu ja lisas, et elektri hinna tõus sellel aastal läheb Eesti tarbijatele maksma prognoositavalt vähemalt 250 miljonit eurot.
Reinsalu sõnul on riigil vaja selget ja kiretut analüüsi nii emissioonikaubanduse mõjule kui ka kliimapoliitikale, mis on nende asjade maksumus Eesti tarbijatele. „Me vajame selget ja kiretut analüüsi hüppeliselt kasvanud energiadefitsiidi tingimustes sellest, milliseks kujuneb meie riigi elektrivarustuskindlus,“ ütles Reinsalu. Ta meenutas, et koroonakriisi alguses, kus riikide piirid sulgusid, seisid riigid iseenda eest oma riigi elanike ees. „Ei ole vähematki kahtlust ka börsitingimustes, tekib hüppeline defitsiit, siis riigid hakkavad langetama kiretuid otsuseid, eelistades varustuskindluse tagamist oma riigi elanikele, oma riigi tarbijatele.“
Veel tõi Reinsalu välja, et elektritootmise varustuskindluse kõrvale on vaja selget seisukohta, mida Euroopa praegune emissioonikaubanduse dünaamika tähendab elektritarbijatele.
Reinsalu tõi välja, millised võimalused on regulatiivsel turul valitsusel tegutseda. Ta nimetas taastuvenergia tasu, mida tarbijad maksavad. „Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike,“ pakkus Reinsalu.
Teiseks märkis ta, et tuleb üle vaadata energiavarustuskindluse tagamine ja Eestis põlevkivienergeetika sulgemisotsus. „Peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energia tootmise edendamiseks,“ kõneles Reinsalu.
Reinsalu hinnangul on elektriturg poliitiliselt moonutatud turg, kuid tema sõnul peab riik kasutama mehhanisme, et hind tarbijatele kosmosesse ei läheks. Riigile laekuv raha käibemaksu ja CO2 rahaühikute eest tuleb tema sõnul kasutada automaatse stabilisaatori väljatöötamiseks, nagu on mitmetes Euroopa riikides asutud seda venitusteta tegema.
