Euroopa Rahvapartei fraktsiooni valimisjärgsel konverentsil San Sebastianis arutati järgmise viie aasta poliitilisi prioriteete.
Konverentsil osalenud Tunne Kelam juhtis tähelepanu ühtsete poliitikate vajadusele, niihästi parlamentaarses tegevuses kui ka välissuhetes.
“Euroopa Rahvapartei fraktsiooni mõjukus poliitikate kujundamisel on tulenenud eelkõige tema ühtsusest. Oleme olnud tulemusrikkad Euroopa Liidu sisesasjades, kuid tõsist muret äratavad erimeelsused välissuhetes, eriti suhtumises Venemaa jätkuvasse agressiooni.”
Tunne Kelami hinnangul on Krimmi annekteerimise järgne olukord Euroopas võrreldav situatsiooniga, mis tekkis 1938 pärast Austria annekteerimist (Anschluss) Hitleri poolt. “Pärast seda sai selgeks, et mingid kokkulepped ega järeleandmised ei muuda Hitleri käitumist mõistlikkuse suunas. Sama on olukord pärast Putini sissetungi Ukrainasse. Demokraatlik maailm ei saa hellitada illusioone nagu võiks alustada suhete normaliseerimist Venemaaga ilma, et Kreml oma välispoliitikat põhimõtteliselt muudaks. Seda kinnitas ka Saksa valitseva erakonna CDU esinaine Annegret Kramp – Karrenbauer, kelle väitel sanktsioone Venemaa suhtes ei saa muuta enne, kui viimane ise muutub. “
Ometi on Tunne Kelami sõnul tõsine mure, et Saksamaa majandus- ja energiaminister Peter Altmeier sõlmis Vene valitsusega käesoleval nädalal uue majandusliku koostööleppe. “Seda võib hinnata ELi ühtse sanktsioonide poliitika õõnestamisena, mitte üksnes deklaratsioonides vaid tegudes.“ Tunne Kelam kutsus Euroopa Rahvaparteid üles võtma selge seisukoht Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee eelseisva hääletuse suhtes. “Lähemal ajal tuleb seal hääletusele Saksa sotsiaaldemokraatliku saadiku algatatud eelnõu, mille alusel saaks võimalikuks taastada Vene delegatsiooni hääletusõigus, hoolimata agressiooni jätkumisest Ukrainas.“
Pragmaatiliste olupoliitiliste kokkulepete taotlemine riigiga, kes on lõhkunud rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö süsteemi, saab ainult julgustada agressorit oma tegevust jätkama ning kompromiteerib usaldust Euroopa Liidu põhiväärtuste suhtes.
