Eile arutles Riigikogu Eesti koolide õppekava üle. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul tuleb Eesti hariduse arengukavas seada eesmärgiks, et kõigis Eesti põhikoolides ja lasteaedades toimuks õpe edaspidi eesti keeles või varajase keelekümbluse programmi järgi.
“See tähendab, et on täiesti eestikeelsed koolid ja on need, kus valdavalt muukeelsetest peredest pärit laste õpetamisel arvestatakse nende sooviga süvendatult oma emakeelt (valdavalt vene keelt) õppida ja oma emakeelse kultuuriga tutvuda, aga enamus õppest on eestikeelne, nii nagu näeb ette keelekümblusmetoodika. Keelekümblusega alustasime Eestis 2000.aastal ja selle metoodika alusel õpetatakse praegu 70 lasteaias ja 27 põhikoolis,” kirjutab Lukas.
Varajase keelekümbluse programm on tulemuslik, sest selle järgi alustavad lapsed sajaprotsendilise eestikeelse õppega ja alles ajapikku tuuakse sisse osalt emakeelne õpe. Põhikooli lõpuks on nad õppinud enamus aega eesti keeles. Kui selline lahendus viia sisse kõigis praegu veel muukeelsetes põhikoolides, tagab see kõigile eestikeelse koolihariduse ja korraliku eesti keele oskuse.
Sellise eesmärgi on valitsus seadnud ka Eesti keele arengukavas, mille tekst on saadetud juba praegu Riigikokku arutamiseks. Arengukavas on kirjas eesmärk: „Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles.
Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.
