Täna otsustas Riigikogu sotsiaalkomisjon arvata päevakorrast välja vanemahüvitise seaduse muudatused, mille esimene lugemine riigikogus pidi toimuma juba 20. jaanuaril. Riina Solmani sõnul ei tohiks valitsuse vahetumise tõttu jätta tegemata muudatusi, mis suurendavad perede turvatunnet, sest siis kannatab mitte ainult laste ja heaolu vaid ka sündimus.
Rahvastikuministri algatatud perehüvitise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt ei võetaks järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. „Meie eesmärk oli anda koroonakriisis lapsi planeerivatele peredele turvatunne, et soovitud ja planeeritud lapsed sündimata ei jääks, ning töö kaotanud pered ei satuks kriisi tõttu majanduslikult veelgi raskemasse olukorda,“ ütles Riina Solman.
Solmani sõnul seab sotsiaalkomisjoni otsus eelnõu päevakorrast välja arvata küsimärgi alla sadade perekondade heaolu. „Kevadel oli töötus Eestis alla 5%. Tänaseks on see juba peaaegu kahekordistunud. Valitsused vahetuvad, aga kriisimeetmed ei tohiks sõltuda poliitilistest tõmbetuultest. Tänases olukorras peab kõigi erakondade eesmärgiks olema Eesti perede turvatunde suurendamine,“ lisas ta.
„Esimesed lapsed, kelle eest makstavat vanemahüvitist eelmise aasta märtsis koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord ja sellest tingitud töötus mõjutab, sünnivad juba alates jaanuarist. Seega on muudatuse tegemisega väga kiire, et kõigi töökaotuse tõttu kannatanud lapsevanemateni jõuda. Loodan, et vaatamata tänasele otsusele liigub uus koalitsioon vanemahüvitise seaduse muudatusega siiski mingil kujul edasi,“ ütles Solman.
Rahvastikuministri ettevalmistatud seaduseelnõu on tähtajaline. Seda rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste vanematele määratud vanemahüvitise arvutamisel. Nimetatud ajavahemikus sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi pandeemiast ja eriolukorrast tulenev majanduslanguse periood vahemikus 01.03.2020 kuni 28.02.2023. Perioodi kestvuse määratlemisel tugineti eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine võttis aega ligikaudu 3 aastat. Käesoleva eelnõu muudatused toovad alates 2021. aastast kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 1,94 mln eurot aastas.
