Endise rahandusministri ja Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul ei saa riikliku lennufirma Nordica strateegiliseks eesmärgiks olla allhankekorras reiside teenindamine teistes riikides.
Oma veebilehel kirjutab Sester, et Nordica sai loodud selleks, et pakkuda otselennuühendusi meie jaoks strateegiliste sihtpunktidega. „Riigi strateegilised huvid võivad olla erinevad – alates eestlastele harjumuspäraste lennusihtpunktide pakkumisest kuni Eesti majandusele vajalikest vahe- ja lõpp-punktidest, et tekiks täiendav tulu turistide ja investeerivate ettevõtjate näol.“
Ta meenutab, et Nordica visiooniks on olla jätkusuutlik ja kasumlik lennundusgrupp, mis teenindab põhitegevusena Eestit kui oma koduturgu samal ajal otsides ärivõimalusi Euroopa Liidu riikides, kuid viimase aja otsused ei ühildu selle visiooniga.
„Nordica sulgeb sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ning annab järele jäävad kolm (Stockholm, Brüssel ja Varssavi) teenindada Poola lennufirmale LOT. Oktoobri lõpus jõuame olukorrani, kus Nordica nime me enam ei näe – jääb ainult Poola lennufirma LOT, kellega koostööleping lõpeb 2020 aastal . Nordica ei kujunda enam oma liinivõrku, ega võta täiendavaid äririske, vaid lendab üksnes tütarettevõtte Regional Jeti nime all. Sellega on Nordicast saanud allhankefirma, kes teenindab ainult teiste riikide liine.“
Sesteri sõnul peab riik sekkuma eraturul konkurentsi siis, kui on turutõrge või juhul kui selleks on avalik-, strateegiline- või julgeolekupoliiitline huvi. „Kui loobutakse strateegilisest huvist hoida otseliine, siis mis on Nordica järgnevas tegevuses Eesti huvides? Kindlasti ei peaks äriideeks olema allhankekorras reiside teenindamine teistes riikides,“ kirjutab Sester
Sester soovitab viia läbi analüüsi milles on vaja vastata küsimustele, kas otsida endale järjekordne strateegiline partner, kas hoopis suurendada selle ärisuuna tegevust (nagu on teinud Air Baltic) või hoopis riigipoolne investeering lõplikult maha müüa. Lisaks soovitab ta jätkuvalt üle vaadata terve Euroopa Liidu lennunduspoliitika, sest tänased regulatsioonid ei arvesta teatavate takistustega, millega puutuvad kokku äärealade riigid nagu näiteks Eesti, Küpros jt.
