Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunud abi saamiseks 36 inimest, kellest enamuse puhul panid rünnaku toime nende tuttavad.
Alates eelmisest aastast saavad kõik seksuaalvägivalda kogenud inimesed pöörduda abi saamiseks ööpäevaringselt seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse (SAK), mis on loodud neljas Eesti piirkonnas haiglate juurde: Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi koordinaatori Keete Janteri sõnul on käesoleva aasta esimese kuue kuuga pöördunud SAK-idesse abi saama 36 seksuaalvägivalla rünnaku üleelanut. Neist 21 pöördus Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, kaheksa Tartu Ülikooli Kliinikumi, neli Ida-Viru Keskhaiglasse ja kolm Pärnu Haiglasse.
„Viiel juhul ründas kannatanut rohkem kui üks seksuaalvägivallateo toimepanija ja nendel juhtudel olid ründajateks kannatanu jaoks võõrad inimesed. Enamikul juhtudest oli aga seksuaalvägivalla toimepanijaks ohvri jaoks rohkemal või vähemal määral tuttavad inimesed,“ ütles Janter.
Janter selgitas, et see on ka üheks põhjuseks, miks väga paljud seksuaalvägivalla üleelanud inimesed ei pöördu abi saama. „Tuntakse häbi ja kardetakse kättemaksu, sageli on ka tuttava või lausa lähedase inimese poolt toime pandud seksuaalvägivalla toimumist endalgi raske aktsepteerida ja ollakse segaduses.“
2018.aasta esimese kuue kuuga said seksuaalvägivalla rünnaku üleelanud SAK-idesse pöördujad erinevaid teenuseid ja abi vastavalt vajadustele: koguti analüüsid HIV ja suguhaiguste suhtes, osad kannatanud vajasid SOS pille, alustati HIV kontaktijärgse ennetava raviga. 31 juhul koguti üleelanutelt tõendmaterjal. Karbid kannatanult kogutud tõendmaterjaliga anti üle politseile või hoiustati tervishoiuasutuses – juhuks kui kannatanu otsustab tulevikus siiski politseisse pöörduda. Vajadusel suunatakse üleelanud psühholoogi vastuvõtule – sellist abi pakuti esimesel poolaastal 56 visiidi ulatuses. Mõnikord on vajalik ka psühhiaatriline või muu spetsialisti abi.
Janter rõhutas, et kõige olulisem on pakkuda seksuaalkuriteo üleelanutele õigeaegset ja asjatundlikku abi. „Seksuaalkuriteo tõendamise seisukohast on ülioluline, et üleelanud pöörduksid võimalikult kiiresti abi järele, sest vaid siis on võimalik dokumenteerida võimalikud vigastused ja koguda kannatanu kehalt toimepanija bioloogilist materjali. Hiljem on võimalik kogutud materjalidest määrata DNA-d ja kasutada tulemusi kohtus,“ rääkis Janter.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse pakutav abi on tasuta ning inimese enda soovist ja nõusolekust lähtuv.
Justiitsministeerium on alustanud koolitustega, et seksuaal- ja lähisuhtevägivallaga kokku puutuvad inimesed saaksid anda parimat võimalikku abi.
Tartu ülikool koostöös politsei- ja piirivalveameti ning MTÜ Tartu naiste tugi- ja teabekeskusega koolitavad meedikuid, politsei, prokuratuuri, naiste tugikeskuste ja lastekaitse töötajaid ning teisi, kes seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvritega (sh lastega) kokku puutuvad, et toetada neid ohvrikeskses menetluses ja seksuaalvägivalla kahtlusega lapsega suhtlemises. Kokku toimub projekti käigus kaks seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise koolitust, üks koolitus sihtrühmale, kes võivad kokku puutuda seksuaalvägivalda kogenud lapsega ning üks koolitus, kus käsitletakse seksuaalvägivalla ohvrile vajaliku tundliku juriidilise toe küsimusi.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste sõnul peab kannatanute kohtlemine olema asjatundlik kõige esimesest kokkupuutest abistavate spetsialistide ning asutustega. „Esimeseks abi osutavaks isikuks ei pruugi olla uurija politseist. See võib olla meditsiinitöötaja või patrullpolitseinik, kel on kannatanuga esmakontakt. Projekti käigus toimuvate koolitustega antakse esmatasandi spetsialistidele parem võimekus kannatanuid aidata. Eriti hea meel on, et meil saab olema rohkem kannatanute teadlikuks abistamiseks valmis tervisevaldkonna spetsialiste, kelle poole sageli kannatanud pöörduvad,“ ütles Tammiste.
