Isamaa aseesimehe Riina Solmani kõne Riigikogus põhiseaduse muutmise seaduse teisel lugemisel 25. veebruar 2025.
Tegelikult mul ei olnud kavas sõna võtta, aga ma pean seda tegema, kuna siit saalist minu üllatuseks nii mitmedki saadikud rääkisid suisa lausvalet või hämmastasid mind oma kergeusklikkusega, teadmatusega.
Siin räägiti sellest, et hääleõiguse äravõtmine mittekodanikelt ja määratlemata kodakondsusega isikutelt tähendab meie julgeolekuolukorra destabiliseerimist selles võtmes, et me teeme inimestele liiga ja inimesed solvuvad. Meid püüti veenda, et kui Vene kodakondsusega inimene valib Riigikogu saadikud kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks võimu teostama, siis see on igati õige ja hea.
Aga teate, mina olen jälginud kahte viimast Vene Föderatsiooni presidendivalimiste korraldust ja ka valimisi iseendid. Seesama Vene kodakondsuse omaja, kes valib volikogusse enda esindaja, käib valimas Putinit. Ta leiab selle viisi, ta leiab võimaluse mitmekümne kilomeetri kaugusele sõita, ta näeb seda vaeva, et valida Venemaa etteotsa Putinit, kes on verine agressor ja tapab praegu Ukrainas inimesi jõhkralt, valimatult.
Kuidas on võimalik, et meie Riigikogu saalis aetakse täna üldse sellist juttu, et me saame selliste isikute hääleõigust üldse toetada meie otsustuskogude liikmeskonda valima? See on absurdne! Helir-Valdor Seeder juba väljendas Isamaa seisukohta: me ei toeta määratlemata kodakondsusega isikutele valimisõiguse jätmist. Kuigi me toetame antud eelnõu teise lugemise lõpetamist, siis meie fraktsioon järjekindlalt taunib koalitsiooni kavatsust põlistada määratlemata kodakondsusega isikute valimisõigus põhiseadusesse. Me kutsume kõiki Riigikogu liikmeid hääletama põhiseaduse muutmise küsimuses oma südametunnistuse järgi.
Miks see mind väga häirib, mida ma täna siit eriti Keskerakonna poolt kuulsin? Mul on isiklik õigus rääkida oma rahva saatusest. Nimelt poolenisti olen ma ingerisoomlane ja mitte keegi teine. Aga Vene, Nõukogude võim on selle rahva alistanud, hääbumisele määranud. Seda keelt ja kultuuri enam ei ole, minu ema rahvast sisuliselt ei ole enam järel.
Kui siin leidub veel naiivseid, et Vene föderatsioon käitub iga saja aasta tagant teistmoodi, kui ainult väikerahvaid allutades, siis ta eksib rängalt või destabiliseerib siin arusaamu.
Kui küsimus on selles, kas Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine suurendab või vähendab meie julgeolekut, siis selgelt see suurendab meie julgeolekut. Rahvasaadikutel siin saalis on eetiline tasand, õiguslik tasand ja poliitiline tasand teha otsuseid vastavalt meie põhiseadusele, mis ütleb, et me soovime jääda kindlaks vankumatult välisele ja sisemisele rahule. Meie ülesanne on seista siin eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise eest. See on ka Keskerakonna saadikutel.
Kui ma töötasin 2007. aastal kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunikuna, siis sain võimaluse lähemalt tuttavaks saada brigaadikindral Ants Laaneotsaga. Ja mul on kahju, et Ants Laaneotsa ei ole täna siin saalis oma kõmiseva häälega korda loomas. Ta oli Kaitseväe juhataja sellel ajal, kui Tallinnas märatsesid 2007. aastal Venemaa infooperatsiooni poolt üles ässitanud jõugud ja lõhkusid Tallinna kesklinna segamini.
Ma olin varahommikust hilisõhtuni tööl ning nägin lähedalt neid massirahutusi. Pärast seda, kui me neid õppetunde koondasime, joonistas Laaneots pabertahvlile lihtsa skeemi Läänemerest, Balti riikidest ja Venemaast meie idapiiril. Ajaloolased teavad, et iga saja aasta tagant tungib Venemaa Baltimaadele kallale ja nende geopoliitiline huvi on omada täielikku ligipääsu Läänemerele. Seega soovib ta aeg-ajalt vallutada meie maa-alasid, allutada meie rahvast, tappa, küüditada, sest rahvas, keel ja kultuur ei ole talle olulised. Ja meil ei maksa arvata, et seda ei tule uuesti, eriti kui ta oma välispoliitilise doktriini on täiesti avalikult sõnastanud, välja öelnud ja ta ka käitub selle doktriini saavutamiseks niimoodi.
Balti riikide tervel idapiiril on Venemaa. See on meie geopoliitiline asetus. Venemaal on vaja meie alasid oma huvide kehtestamiseks. Tühja meie rahvast, keelest ja kultuurist! Me teame ütlust: kui keegi prääksub nagu part, paterdab nagu part, siis ta on part. Ja meil ei maksa heausklikult arvata, et Venemaa on ühtäkki muutunud väikerahvusi ja -kultuure sallivaks ja toetavaks riigiks.
Minul rahvaesindajana ei ole usku agressorriigi neisse kodanikesse, kes ei ole siiani näidanud üles huvi meie kultuuriruumi, keele ja kommete vastu, vaid on püüdnud ehitada näiteks Tallinnas meie mägedele väikest Venemaad. See ei ole vastuvõetav!
Tallinn on Eesti pealinn. Näiteks Lasnamäel ei olnud kuni Isamaa Tallinna linnavõimu juurde pääsuni Eesti Vabariigi sünnipäeval või tähtpäevadel sinimustvalgetes lipuvärvides tänavakaunistusi, kasutati vaid Tallinna linna lipuvärve. Vaatamata kodanike ettepanekutele olid linnaosa valitsejate kõrvad kurdid, kuigi ülejäänud linn oli meil sinimustvalges lipuehtes.
Täielikult eestikeelsele õppele ei jõudnud me üle minna enne kolmekümmet aastat iseseisvuse taastamist sellepärast, et rahvuslike jõudude pingutustele vaatamata seisid venekeelse valija pantvangi võtnud erakonnad selle vastu. Ja see on turukonjunktuurne käitumine nii Keskerakonnal kui sotsidel. See praegune teemakäsitlus on paljudele oluline motivatsiooni tõttu ja oluline on rõhutada, et see motivatsioon ei saa olla turukonjunktuurne. Me lähtume Eesti Vabariigi põhiseadusest ja selle preambulist: keele, rahvuse ja kultuuri säilimise eest.
Ja ma kutsun ülesse hoiduma sellistest arutlustest, nagu ma kuulsin Vladimir Arhipovit ütlemas, et see arutelu destabiliseerib, see solvab inimesi. Aga kui needsamad inimesed käivad üle piiri, leiavad võimaluse valida Putinit … Sellisel motiivil tegutsemine, nagu ma siin saalis kuulsin, see ei ole vastuvõetav.
