Riigikogu liikmed testisid täna, 6. oktoobril kaugosalusega istungi läbiviimiseks loodud tehnilist lahendust, mis võimaldab istungil osaleda elektrooniliste vahendite abil füüsiliselt Riigikogu saalis olemata.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas avaldas heameelt, et süsteem toimib. „See on väga suur samm edasi juhuks, kui meil ei ole võimalik kokku tulla ja on vajadus kaugtööle üle minna,“ ütles Põlluaas. „Esimene proov, kus osalesid kõikide fraktsioonide esindajad, tõi esile ka mõned kitsaskohad, millega tuleb edasi tegeleda. Kaugosalusega istungi õnnestumiseks on oluline eeskätt hea internetiühenduse olemasolu.“
Riigikogu Kantselei haldusdirektor Ahto Saks selgitas, et kaugistungite läbiviimiseks on loodud täiesti uus ja unikaalne platvorm, mis on integreeritud praeguse hääletusinfosüsteemiga. „Riigikogu liige saab kõike teha täpselt nii nagu asuks ta saalis,“ kirjeldas Saks, kelle sõnul on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, esitada eelnõusid, teha ettekandeid, esitada suulisi küsimusi, võtta sõna, esitada protesti ja hääletada.
Süsteemi turvalisuse kohta märkis Saks, et Riigikogu liige kasutab ainult temale teadaolevaid elektrooniliseks isikutuvastamiseks kasutavaid vahendeid ja iga Riigikogu liikme kohustus on tagada hääletuse privaatsus.
Kaugosalusega istungi läbiviimise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste korral. Vastav kord on väljatöötamisel ja see on saadetud ettepanekute esitamiseks ka kõikidele fraktsioonidele. Kaugosalusega istungi kokkukutsumine toimub sarnaselt erakorralise istungiga, sellest teatab Riigikogu esimees liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukatel põhjustel võib etteteatamise aeg olla ka lühem.
Riigikogu võttis kaugosalusega istungit võimaldava Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (176 SE) vastu mais ja see jõustus juunis.
