Riigikaitsekomisjon tutvus tänasel istungil Eesti kaitsetööstusettevõtete konsortsiumi projektiga osaleda Eesti, Soome ja Läti kavandatavas soomukite ühishankes ning võimalusel ka ise soomukeid Eestis tootma hakata.
Komisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et ettevõtjad andsid komisjonile ülevaate oma plaanidest ning komisjon asus projekti toetavale seisukohale. „Tegemist on õige sammuga õiges suunas,“ ütles Metsoja. „Projekti mõju on suure ulatusega ja rahvusvaheline koostöö Läti ja Soome suunal oleks väga olulise mõjuga.“
Metsoja sõnul looksid Eesti kaitsetööstusettevõtted täiest uue võimekuse. „Selge, et need asjad peavad saama valitsuse initsiatiivil ja parlamendi toel tehtud,“ rääkis Metsoja. „Samas tuleb kriitiliselt hinnata Eesti riigikaitse vajadusi majanduse näitajate ja majanduslangusest tingitud võimaliku kaitse-eelarve vähenemisega.“
Komisjoni liikme Alar Lanemani sõnul tuleb edasi töötada sellega, kuidas arendada kaitsetööstust Eesti kaitsevõime osana ja kasutada ära tekkivat sünergiat. „Komisjon toetas konsensuslikult Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid, sest konsortsiumi projekt on suurema väärtusega, kui arendatav soomuk. Projektiga kaasnevad teadmised, oskused, tööhõive ja kaudne mõju majandusele ja tööstusele,“ lausus Laneman.
Kaitsetööstuse konsortsiumi projektist andsid komisjonile ülevaate Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm, ASi Milrem ja Milrem Roboticsi, ASi Cybernetica ning ASi Baltic Marine Group AS esindajad.
Komisjonile selgitati, et arutelu all on võimalus omandada Soome kaitsetööstuse Patria litsents Eestis soomukite tootmiseks, tarneahela juhtimiseks koos vajalike modifikatsioonide disainimisega ning elutsükli tagamiseks Eestis. Kuid võimalik on ka, et Eesti konsortsium arendab vastavalt Eesti Kaitseväe vajadustele ise välja 6×6 soomuki. Mõlemal juhul avaldab see projekt selget positiivset mõju nii majandusele kui Eesti kaitsevõimele.
