Euroopa Parlamendi saadiku, endise Kaitseväe juhataja Riho Terrase (Isamaa) sõnul nõuab ründedrooni kukkumine Eesti territooriumile kohest reageerimist, mitte juttu tulevikus paranevast seire- ja tõrjevõimekusest.
„Täna saime teada, et nädalavahetusel kukkus Eestis alla ründedroon, millest Eesti ametivõimud said teada alles läbi drooni rusud leidnud põllumehe aruka käitumise. Ilmselgelt on selline lünk Eesti seire- ja tuvastamisvõimes murettekitav – seda enam, et rusude avastamiskoht on kümneid kilomeetreid Eesti piirist ehk droon läbis meie õhuruumis pika maa ilma, et seda oleks tuvastatud,“ ütles Terras.
Euroopa Parlamendi saadiku sõnul ei ole piisav tänasel erakorralisel pressikonverentsil ministrite suust kuuldud jutt, et lepingud madalates õhukihtides lendavate objektide tuvastamiseks on juba sõlmitud ja plaanid töös. Viivitamata oleks tarvis kokku kutsuda lauaõppus ning panna selgelt paika koordinatsioon ning vastutajad – kas anda ka kuni 300 meetri kõrgusel oleva õhuruumi seire Kaitseväele või võimestada seal toimetama Piirivalvet vastavate tõrjevahenditega.
„Drooni kukkumine Eesti territooriumile oli vaid aja küsimus, aga ikka ei olnud meie valitsus valmis ei sisuliselt ega strateegilise kommunikatsiooni mõttes,“ nentis Terras. „Me ei ole tegelikult paika pannud koordinatsiooni ja vastutusalasid ega investeerinud „droonimüüri“, vaid sellest ainult rääkinud. Samuti ei ole me suunanud lisavahendeid innovatsiooni, et luua Eestisse reaalne ja normaalse hinnaga droonikaitse vahend.
Eestile lähenevat drooni peab olema võimalik tuvastada, et see kahjutuks teha. Nüüd me teame, et Eesti praegu seda ei suuda. Millal see võimekus tekib?“ küsis Terras.
