Pisut üle kolme nädala on möödas hetkest kui Võrumaal uus koronaviirushaigus (COVID-19) laialdaselt levima hakkas. Tänaseks on paljud juba terveks saanud ja mitmed tervenemas. Enamik haigestunutest pole haiglaravi vajanud. Mõned siiski on. Esimesed Tartusse haiglaravile sattunud COVID-19 haiged olid kõik Võrumaalt pärit. Kõrghetkel viidi Tartusse haiglaravile neli inimest ühe ööpäeva jooksul. Tänaseks on olukord selles osas muutunud ja viimase nädala jooksul polegi ühtegi võrumaalast koronaviiruse tõttu Tartusse haiglaravile sattunud, vahendab Lõuna-Eesti Haigla olukorda viiruserindel.
Kuna Võrumaa oli esialgu mandri-Eestis kõige suurema viiruse levikuga piirkond, siis on viimastel nädalatel siin ka agaralt viiruseteste tehtud. Positiivsete testide osakaal on möödunud nädalal märkimisväärselt vähenenud. Lisandub ainult üksikuid positiivse testi andnud inimesi. See näitab, et võrumaalased on olnud väga tublid ja pidanud kinni karantiini ning isolatsiooni reeglitest. Viirushaiguse tunnustega inimesed on ise koju jäänud ning koju on jäänud ka haigega lähedalt kokku puutunud inimesed.
Tundub, et hetkel on viiruse levimine meie maakonnas stabiliseerunud, aga ilmselgelt ei ole see lõppenud. Et uut „plahvatust“ ei tekiks, ei tohi väsida rangete reeglite järgimisest. Seda tuleb teha veel mitmeid nädalaid.
Jätkuvalt on ülioluline, et iga inimene, kellel ilmnevad külmetushaiguse sümptomid (palavik, köha, valus kurk, nohu, üldine roidumus/väsimus/jõuetus aga ka kõhulahtisus või maitsetundlikkuse kadumine – mis on just COVID-19-le iseloomulik), peab kahtlustama, et ta võib olla nakatunud uue koroonaviirusega. Mis omakorda tähendab seda, et ta peab jääma koju. Samamoodi peaksid käituma ka kõik haigestunuga koos elavad pereliikmed, isegi kui nad on veel terved, sest keegi ei tea millisest hetkest nad võivad osutuda nakkuse edasi kandjaks. Inimene võib olla nakkuse allikaks juba 1-2 päeva enne seda, kui tal endal haiguse sümptomid tekivad. Teiste maade ja ka meie senine kogemus näitab, et suurel hulgal juhtudel võivad haiguse sümptomid olla üsna leebed, mistõttu inimene ei oska kahtlustadagi, et on nakkuse levitaja.
Iga viirushaiguse tunnustega inimene, sõltumata proovi vastustest, peab jääma koju. Kui ühel pereliikmel on haigus analüüsiga kinnitunud, aga teisel, kellel on samad haiguse tunnused, on proov negatiivne, ei tähenda see ilmtingimata, et temal haigust ei ole. Analüüsi vastus võib sõltuda näiteks sellest, millal haiguse ajal proov võeti või ka muudest asjaoludest. Sõltumata proovi vastusest, tuleb haigussümptomitega inimesel püsida kodus ja jälgida järgnevaid juhiseid:
• Ei tohi külastada lähedasi, käia poes jne. Toit ja muu elementaarselt vajalik tuleb paluda lähedastel, sõpradel, naabritel või teistel abivalmis inimestel kodu ukse taha tuua. Ka oma abistajatega tuleb lähikontakte vältida.
• Ka ühes majapidamises elades peaks haigustunnustega inimene olema võimalusel ülejäänud pereliikmetest eraldi, hästi ventileeritavas ruumis. Jälgima, et köhimisel ja aevastamisel tekkivad piisakesed ei satuks pereliikmete poolt sisse hingatavasse õhku või ühiselt kasutatavatele pindadele.
• Enda ja teiste kaitseks tuleb nii haigetel kui ka tervetel jälgida elementaarseid hügieenireegleid. Pesta sageli käsi sooja vee ja seebiga. Alati tuleb käsi pesta enne söömist, peale tualeti kasutamist, peale nina nuuskamist, köhimist või aevastamist, peale avalikus kohas viibimist või avalikus ruumis pindade katsumist, peale teise inimese katsumist/kätlemist.
• Koju peaks varuma palavikku alandavaid ja köha leevendavaid ravimeid. Inimesed, kes peavad igapäevaselt ravimeid tarvitama, peaksid hoidma kodus vähemalt ühe kuu varu ka oma vajalikke retseptiravimeid.
• Organismi vastupanu tugevdamiseks on oluline mõõdukas füüsiline koormus vabas õhus, piisav uni, tervislik toit. Ei tohi sportida kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Et terve püsida, tuleb vältida suuremaid rahvahulki. Poes võiks käia sellisel ajal, kui seal on vähem rahvast. Väljas liikudes tuleb kinni pidada 2+2 reeglist.
• Haigestudes leevenda vaevusi, vajadusel küsi telefonitsi nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220. Kui terviseseisund äkiliselt halveneb, tuleb helistada 112.
Ärge unustage ka oma üksi elavaid naabreid – kas neil on toitu, ravimeid? Selles osas tuleks võimalusel telefoni teel regulaarselt suhelda, kuid vältida lähikontakti.
Jätkuvalt on väga oluline, et veel terved, kuid riskirühma kuuluvad inimesed (eakad, krooniliste südame- ja kopsuhaigustega, immuunpuudulikkusega) ei käiks avalikes kohtades, vaid jätkaksid kodus püsimist. Kui aga riskirühma kuuluv inimene haigestub, tuleks sellest teada anda oma perearstile ja küsida edasise osas täpsemat nõu.
Agnes Aart, Lõuna-Eesti Haigla ravijuht
Anne Kallaste, Lõuna-Eesti Haigla/Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste arst
Terviseameti andmeil analüüsiti viimase ööpäeva jooksul Eestis 1277 COVID-19 viiruse testi, millest kolm protsenti ehk 37 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (20), Tartumaal (6) ja Saaremaal (3). Ida-Virumaal, Järvamaal ja Võrumaal lisandus kõigis 2, Pärnumaal 1 ja teadmata isikukoodiga oli 1 positiivne vastus.
8. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 139 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 72 inimest. COVID-19 tõttu on Eestis surnud 24 inimest.
