1. novembrist rakenduma planeeritud tervishoiutöötajate vastutuskindlustuste süsteem ei ole tegelikult valmis ning läheb praegusel kujul nii patsientidele kui ka terviseteenuse pakkujatele kalliks maksma.
Arstide esindusorganisatsioonidega kohtunud Isamaa esimees Urmas Reinsalu pöördus kohtumise tulemina terviseminister Riina Sikkuti poole tõdemusega, et seaduse rakendamisel on raisatud aega, ettevalmistustöö on tehtud kehvasti ning tulemuseks on ebanormaalne olukord, mis laiemas plaanis ei vasta ei patsientide ega arstide huvidele.
„Nüüdseks on välja kujunenud olukord, kus on Eestis vaid üks kindlustusettevõte – Poola päritolu PZU – teinud tervishoiutöötajatele kindlustuspakkumised seaduse järgi kohustuslikuks kindlustuseks.
Summad on radikaalsed: logopeed peaks maksma aastas kindlustust 2300 eurot, Tallinna üks kiirabibrigaad näiteks 10 000 eurot. Haiglatele tehtud pakkumised ulatuvad sadadesse tuhandetesse,“ kirjutas Reinsalu ja tõdes, et seaduse loomisel tehtud prognoosidega võrreldes lähevad terviseteenuse pakkujate tehtavad maksed tegelikkuses 3-4 korda suuremaks, ulatudes aastas kokku kuni kümne miljoni euroni.
Arsti ja tippjuhi Ahti Kallikormi sõnul on selge, et vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine on vajalik tervishoiu kvaliteedi tõstmiseks, kuid praeguses ajakavas kaasneb kasuga arvestatav rahaline kahju, mida tasub nii meditsiinisüsteem kui ka patsiendid.
„Tekkinud olukorras, kus riiklikud süsteemid pole uueks olukorraks valmis, rakendusaktid ja määrused on veel vastu võtmata ning kindlustuspakkujad ei saa teha puuduva riskihinnangu tõttu optimaalset pakkumist, on kõige ratsionaalsem jõustada seadus piiratud määras. Alustades patsientide ohujuhtumite registri loomisega ning lükates edasi kindlustuskohustuse jõustamise, on võimalik vähendada arstide kantavat finantskoormat ning tagada neile turumajandusel põhinev pakkumine kindlustuskatte saamiseks. Praegune riigi poolne signaal, et arstid peaksid kulud lükkama patsientide kanda, ei ole vastutustundlik,“ sõnas Kallikorm.
