„Põlva valla aukodanikuna väärtustan kõiki siinseid inimesi, kuid samas muretsen nende kõigi tervise ja füüsilise seisundi pärast. Inimene peab mõistma, et ainult tema ise ja mitte keegi teine on oma keha peremees. Mida rohkem meil selliseid inimesi on, seda paremaks olukord muutub,“ on riigi 103. sünnipäeva eel Põlva valla aukodanikuks nimetatud Anne Vasarik veendunud.
Anne Vasarik (Isamaa) on tegutsenud Põlvamaal enam kui 50 aastat suusa- ja lasketreenerina. Anne on korraldanud lugematul hulgal maakondlikke ja üleriigilisi laskespordispordivõistlusi, sh aastast 1975 peetavaid Põlva karikavõistlusi laskmises. Ka praegusel ajal on Anne aktiivne tervisesportlane ning aastast 2002 seotud Põlva Jahiseltsi tegevustega.
On omaette põnev, et vastselt Põlva valla aukodaniku tiitliga pärjatud Anne Vasarik on viimased 15 aastat kirjade kohaselt hoopis pealinna proua. „Ütleme siis nii, et 2006. aastast on mu suvekodu Tallinnas ja niipalju kui võimalik olen ma ka ise tallinlane. Praegune suvekodu, mille koos isaga toonasele klaverivabriku krundile ehitasime, pärineb aastast 1957. Isa pärandas majapidamise mulle ja kui pealinnas algas vee- ja kanalisatsiooniprojekt, siis selgus, et sellest osasaamine eeldab sealset sissekirjutust,“ selgitab Vasarik, miks on ta riigi silmis hoopis pealinna elanik.
Ent isapoolsel juhendamisel ja paljuski just selles tänaseks enam kui 60 aastat vanas majas nakatus Anne parandamatult spordipisikuga. See nakkus on elukestev ega jäta inimest maha iialgi. Isegi siis, kui tuleb lakkuda haavu ehk ravida sporditraumasid. Ja neid on Annel olnud küllalt palju. Just sporditarumade tõttu on tänane aukodanik mõistnud, mida tegelikult tähendab ja kui vaevaline on taastumine ning kui raske on sunnitud tegevusetusest laisaks muutunud ja kärbunud lihased uuesti tööle saada.
1968. aastal Põlvas tegevust alustanud Anne Vasariku elustiili on toetanud ka siinsed ametikohad. „Spordi administreerimine ja treeneritöö on see, millega olen valdavalt tegelenud. Olen näinud riigikorra muutust, erinevaid valitsusi ning erinevat suhtumist spordi ja sportlike eluviiside arendamisse ja toetamisse. Aastatel 1973 – 2001 olin ametis Põlva Spordihoone juhatajana ning vabatahtlikuna hoian samal majal, mis on nüüdseks kohaliku spordikooli baas, hinge sees juba viimased 20 aastat,“ pajatab Vasarik, kes meenutab õudusega 1990. aastaid, mil satuti spordi reformimisega (loe: töötava metoodika ja ka spordibaaside põrmustamisega – Aare Lepaste) pöörasesse hoogu.
Kehaline kasvatus on vaeslapse osas
Põlva valla aukodanik Anne Vasarik tunnistab, et on ääretult kurb viimastel aastakümnetel vaeslapse rolli jäänud kehalise kasvatuse pärast. „Inimene saab sündides keha kogu eluks ja kahjuks on nende varuosade nimekiri, mida inimkehas saab välja vahetada, väga piiratud. Skeletti hoiavad püsti lihased, kui inimene lihaseid ei arenda, siis võin ma sellise keha suurema vaevata lihtsalt suvalisse varna riputada,“ selgitab Anne, miks ta muretseb vähese, et mitte öelda puhuti olematu kehalise kasvatuse pärast koolides. „Ma ei olnud veel kolmenegi, kui isa mulle esimesed suusad valmistas. Meil oli kodus olemas kõik mis kehaliseks arenguks vajalik. Oli tõstekang, piljardi- ja koroonalaud, olid jooksu- ja rattarajad, talviti isegi oma väike liuväli. Oraval on tore ema, ronimist ei keela tema, sest ta ronib ise ka,“ tsiteerib Anne Vasarik salmikest, mis on olemuselt hea algus tugeva ja terve inimlapse elutee sillutamisel.
„Lapsed peavad liikuma, kehaliselt arenema. Lisaks kodule saab selle eest hea seista ainult kehalise kasvatuse õpetaja, kes suudab, tahab ja on eesmärgiks sättinud laste kehalise arengu. Ma mäletan näiteks aastaid, mil toonase Põlva Keskkooli lõpuklassi tunniplaanis kehalise kasvatuse tunde polnud. Õnneks leevendasid toonast olukorda tegusad spordiklubid ja hingega tööd tegevad treenerid, tänu kellele on mitmed Põlvast sirgunud noored jõudnud ka olümpiamängudele. Näiteks Peeter Päkk, Maicel Uibo ja Peeter Olesk,“ loetleb Vasarik.
„Praegu küll liikumistunnid toimuvad, aga olgem ausad, kui ende sisuks on vahel lihtsalt kõndimine, siis see ei ole kehaline kasvatus. Ja just sellest algavad paljud hilisemad mured alates sellest, et paljud noored pole just kehalise võimekuse puudumise tõttu suutelised riiki kaitsma ning lõpetades arvukate tervisehädadega,“ lisab Põlva valla aukodanik.
Tiitel tuli ootamatult
Jutuotsi koomale tõmmates tunnistab Anne Vasarik, et Põlva valla aukodaniku tiitel tuli talle absoluutse üllatusena. „Ma olen teinud oma tööd ning seda pühendunult, kogu hinge ja südamega. Loomulikult valmistab rõõmu, et seda pühendumist on märgatud. Praegugi olen pühendunud lasketreener. Relvad ja ühiskond on eksisteerinud üle 500 aasta. Olen südameasjaks võtnud, et kõik, kes tegelevad relvadega, olgu noorkotkad, kodutütred, kaitseliitlased, jahimehed või politseinikud, oskaksid relva sihtotstarbeliselt kasutada. Iga relvakandja peab teadma, et just tema, mitte keegi teine on relva peremees, kes vastutab lasu eest,“ rõhutab Vasarik, kes on viimased 18 aastat ka noorjahimeeste koolitaja.
Kogu eelnevalt räägitut peab Anne Vasarik enda eluööks ning on õnnelik, et saab tänini kõigile soovijatele edasi anda ja õpetada oma kogemusi ja praktilisi oskusi.
Anne Vasarik, 20. mai 1944
1951- 1958 põhikool Tallinna 28. 7-kl kool
1958- 1962 keskharidus Tallinna 9. KK – Tallinna 46. KK
1962-1964 Tallinna Klaverivabrik
1964 -1968 kõrgharidus Tallinna Ed.Vilde nim.TPedI kehakultuuriteaduskond
1968 -1972 Põlva rajooni Laste ja Noorte Spordikooli direktor
1973 -2001 Põlva Spordihoone juhataja
2002 – Põlva Jahiseltsi majandusjuhataja
Anne Vasariku autasud
1970 Põlva rajooni parim naissportlane
1986 Maaspordiühingu Jõud auliige
1986 Põlva rajooni parim sporditöötaja
1986 ENSV Spordikomitee teenetemedal
2007 Eesti Jahimeeste Seltsi teenetemedal Ilves
2009 Eesti Maaspordiühingu Jõud teeneteplaat
15.01.2010 Spordi elutöö preemia
14.12.2011 Eesti Laskurliidu I klassi teenetemedal
20.11 2013 Naiskodukaitse Liililiaristi hõberist
24.02.2014 Põlvamaa Teenetemärk
19.05.2009 Noorte kotkaste aitaja märk
26.05.2014 Noorte kotkaste teenetristi eriklass
23.05.2016 Ustava sõpruse märk
14.01.2018 Kodutütarde aitaja sõlg
20.02.2021 Põlva valla aukodanik
