Perehüvitise seaduse muudatused parandavad perede toimetulekut

Riina Solman FOTO: KAISA AILT/SAKALA

Möödunud kolmapäeval võeti vastu eelmise valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis teevad vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks, laiendavad hüvitise maksmist surnult sündinud laste vanematele ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses.

Suurimad muudatused perehüvitise seaduses on töötuna oldud perioodi vanemahüvitise arvutamisest välja jätmine. Eelmise valitsuse algatatud oli ka sünnitushüvitise maksmine surnuna sündinud lapse korral. „Siiamaani kohtles seadus õnnetuse üle elanud vanemaid justkui lisakaristusega, jättes neile pärast surnud beebi sündi hüvitise maksmata ja isa isapuhkuseta,“ sõnas endine rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa).

„Teada on, et pandeemia on räsinud peale vaimse tervise lapsevanemate rahakotti, mis põhjustab omakorda lisastressi. Kui keskkond ei ole lapse sünniks turvaline, siis paljud noored vanemad lükkavad lapsesaamise soovi edasi. Iga edasilükatud sünd on potentsiaalne sündimata laps,“ selgitas endine rahvastikuminister, kelle sõnul peab Eesti riik oma kahaneva rahvaarvu juures pakkuma vanematele turvatunnet ja toetama nende unistusi pere loomisel ja laste saamisel.

Seega selleks, et mullu alanud kriisi ajal ei jääks vanemate ajutiste raskuste tõttu sündimata ükski laps, sai eelmises valitsuses tehtud ettepanek muuta ajutiselt vanemahüvitise arvestamise korra, täpsustas Solman. Täpsemalt, ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel jätta välja töötuna arvel oldud aeg, kui seniajani olid jäänud välja vaid haiguslehe päevad. Tolleaegse analüüsi kohaselt võib selline muudatus mõjutada Solmani sõnul umbes 3% last saavatest peredest. Seadusemuudatus rakendub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021.

Sama eelnõuga muudeti peresõbralikumaks perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral, mille jõudsime samuti eelmises valitsuses algatada. Teoks sai ka seadusemuudatus, mille kohaselt tagati peretoetuse maksmine õppeaasta alguses noortele vanuses 16-19 aastat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga