Eesti Perearstide Selts, ühendus Eesti Noored Perearstid ja Eesti Pereõdede Ühing esitasid 21. juulil avaliku pöördumise, millega kutsutaksi inimesi üles end COVID-19 vastu vaktsineerima ning tegid omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks.
„Alles kevadel vabanesime ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsmiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks seatud piirangutest. Mida aeg edasi, seda enam kasvab pandeemia tervisekriisist ühiskondlikuks kriisiks,“ märgitakse ühispöördumises.
Järjest enam mõjutab viiruse kasvav levik kogu ühiskonda, mitte ainult eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Piirangud majandusele, kaugõpe, korduvad isolatsioonis püsimised viivad üle hakkamasaamise piiri üha uusi inimesi ja ettevõtteid, kes seni on suutnud vastu pidada. See kõik ei ole paratamatus, vaid vaktsineerimisega välditav.
Praeguste valikute mõjud ei avaldu üksnes tervises, vaid puudutavad meie jaoks kõige olulisemat: vabadust. Iga inimene, kes täna loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele. Perearstid kutsuvad üles oma valikuvabadust kasutama: valime piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu.
„Arstidena näeme, et oleme jõudnud katastroofieelsesse olukorda palju kiiremini kui eelmisel aastal. Otsus vaktsineerida ei puuduta vaid haigestumist COVID-19-haigusesse. Iga üksiku inimese vaktsineerimisotsus mõjutab tervet meie kogukonda. Mida rohkem on neid, kes ennast ei vaktsineeri, seda kiiremini kasvab nakatumine. See tähendab, et töötus suureneb, ligipääs arstiabile halveneb ja süvenevad kroonilised haigused, lapsed jäävad eemale õppetööst ja kinnistuvad juba kevadel alanud vaimse tervise probleemid, seni vastu pidanud ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, halveneb erinevate teenuste ja toodete kättesaadavus, väheneb võimalus reisida, ära jäävad kõik suuremad sündmused ja kogunemised,“ kirjutavad meditsiinitöötajad ühispöördumises, millele on lisatud seitse ettepanekut.
Ühiskondlik kokkulepe
Me võidame tervise- ja majanduskriisi ainult siis, kui see on meie ühine eesmärk. Et vältida viiruse levikut ja selle mõju meie kõigi elukorraldusele, tuleb igaühel meist võtta vastutus ja end suvel vaktsineerida. Just praegu on viimane aeg vaktsineerida, et sügise alguseks kaitse tekkida jõuaks.
Ühiskondliku kokkuleppe peab aitama kujundada vabariigi valitsus. Piirangud peaksid puudutama vaid neid, kes on otsustanud mitte vaktsineerida: nende valik seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise.
Vabadus on valik
Vaktsineerides kaitseme ennast ja teisi. Iga otsus loeb ja mõjutab viiruse levikut. Kasutame siis ometi oma valikuvõimalust targalt: valime avatud ühiskonna! Vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi.
Vaktsineerimine on reegel
On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline.
Vaktsineeritakse kõiki, kes soovivad, sealhulgas lapsi
Vaktsiin peab jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.
Vaktsineerimine peab olema lihtne ja kättesaadav kõikidele Eesti inimestele sõltumata elukohast
Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel. Pakkumisi on ju tehtud igasuguseid – miks võtab ettevõtjate heade mõtete realiseerimine nii kaua aega?
Vaktsineerimise logistika peab olema mõistlik
Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMS-ide, kõneroboti kõnede kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos erinevates paikades.
Ühtne, lihtne ja selge kommunikatsioon
Valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised.
Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna, et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma.
