Kuna tänavu Paides toimuma pidanud Kaitseliidu võidupüha paraad jääb koroonaviiruse tõttu ära, saadetakse traditsiooniline võidutuli 23. juunil välja Kadriorust presidendi lossi eest.
Võidupüha tähistamine saab alguse 23. juunil kell 7 riigilipu heiskamisega Pika Hermani tornis, maakonnakeskustes heiskavad Eesti lipu naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Toompeal on lipuheiskamisel peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, riigikogu esimees Henn Põlluaas ning kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Pärast riigilipu heiskamist süütavad noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule ning kaitseminister ja kaitseväe juhataja annavad tuletoojatele üle Võidutule medalid. Kuna Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad tähistab 90. aastapäeva, siis ongi tänavusteks tuletoojateks valitud iga Eesti maakonna parim noorkotkas ja kotkajuht.
Kell 9.30 algab oikumeeniline jumalateenistus Pirita kloostri varemetes, kus teenivad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester kolonelleitnant Aivar Sarapik, Eesti Metodisti Kiriku pastor ja Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov ning Rooma-Katoliku Kiriku liige kolonelleitnant Artur Lillenurm. Muusikat teeb Kaitseliidu Tallinna maleva orkester.
Kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees muinastuli ja mälestustuli võidutuleks ning seejärel saadab president võidutuled igasse maakonda.
Koroonaohu tõttu on võidupüha üritused avatud vaid asjaosalistele. Küll aga on kõik huvilised oodatud ERR-i portaali kaudu osa saama muinastule süütamisest, võidutule medalite üleandmisest ning võidutule saatmisest maakondadesse.
Oikumeenilist jumalateenistust kantakse üle Kaitseliidu Facebooki lehel https://www.facebook.com/Kaitseliit/ ERR-i portaal teeb kell 7 ülekande Eesti lipu heiskamisest Toompeal ja kell 11 Kadriorus toimuvast võidutulede saatmisest maakonnakeskustesse.
Kaitseliidu võidupüha üritused lõpevad võidutulede jõudmisega kõikidesse maakonnakeskusesse.
Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” (Eesti Vabariigi Valitsuse otsusest 1934).
