Mihhail Lotman: koalitsioonileppes on välispoliitilised küsimused jäänud tagaplaanile

Mihhail Lotmani sõnul on välispoliitika lähtuvalt geopoliitilisest olukorrast ja muudest faktoritest Eestile eksistentsiaalne küsimus. Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Tänases (27.01. 2021) Riigikogu infotunnis läks teravamaks mõttevahetuseks Riigikogu väliskomisjoni liikme Mihhail Lotmani (Isamaa) ja peaminister Kaja Kallase vahel. Nimelt põhjustas erimeelsusi välisministri roll Eesti välispoliitika kujundajana ja küsimus, kas Eesti peaks rahvusvahelisel areenil olema eestvedaja või mitte.

Mihhail Lotman tõi oma küsimuses Kallasele välja, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppes on välispoliitilised küsimused jäänud tagaplaanile ja piirdutud on üldsõnaliste formuleeringutega.

„Samas, Eesti-sugusele riigile, lähtuvalt meie geopoliitilisest olukorrast ja muudest faktoritest, on välispoliitika eksistentsiaalne küsimus. Ja siin on oluline mitte üksnes järjepidevus – selles mul ei ole mingit kahtlust, et see jääb, vaid ka teatud järjepidevus poliitilises stiilis. Kahe aasta jooksul on Eesti välispoliitika olnud väga julge ja dünaamiline,“ ütles Lotman ning tõi esile, et Eesti on olnud paljudes küsimustes rahvusvahelise dialoogi eestvedaja. Näiteks inimõiguste küsimustes, aga ka Valgevene valimiste legitiimsuses. Lugejale meenutuseks, et Eesti on olnud aktiivne ka ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena ja olnud ka Kolme Mere algatuse aktiivne osaline.

Ühtlasi tõi Lotman välja, et Eesti peab keerulistes transatlantilistes suhetes tihtipeale valima kumba poliitika suunda toetada. „Praegusel ajal teeb härra Borrell [Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borell – toim] väga kummalisi ja mitte kõige paremini läbimõeldud žeste ja visiite Venemaale. Samas on Antony Blinken [USA] väga kompetentne Vene ja ka Eesti asjades ning ta on meie suur sõber.“

Kaja Kallas ütles vastuses Lotmanile, et väikesele riigile on suhted teiste riikidega kõige tähtsamad. „Eesti välispoliitika põhimõte on olnud see, et mitte kunagi pole me enam üksi, mis tähendab, et meil on palju sõpru ja liitlasi väljaspool Eestit. Me kavatseme olla eestvedajad Euroopa Liidu tasandil, kui me räägime erinevatest algatustest, milles Eesti saaks olla eestvedaja. Aga Euroopa Liit ei ole välispoliitika ja Euroopa Liidu osa oleme meie samamoodi. Küsimus on ikkagi selles, kuidas me käitume ÜRO Julgeolekunõukogus, kuidas me käitume NATO-s ja teistes organisatsioonides,“ vastas Kallas.

Lotman meenutas peaministrile ka asjaolu, et seni on lähtunud Eesti valitsused põhimõttest, mille kohaselt ei kanna välisministeeriumi eest vastutust erakond, millel on koostööleping Ühtse Venemaa parteiga. „Keskerakonna ministrid tegid väga tubli töö eelmises valitsuses, kaasa arvatud need ministrid, kes istuvad praegu teie kõrval. Kuid eelmises koalitsioonis oli väga selge arusaam, et erakond, kellel on koostööleping Jedinaja Rossijaga, ei saa juhtida välisministeeriumi. Ma saan aru, et Keskerakonna poliitikutest te ei leidnud sobivat kandidaati välisministriks ja asendasite selle väga tubli diplomaadiga. Aga mul on teatud mure, et Eesti välispoliitikat hakkab juhtima ametnik. Samas peaks siin olema väga tugev poliitiline nägu.“

Kaja Kallas pareeris selle väitega, et eelmises valitsuses kuulus Keskerakonnale peaministri koht. „Nüüd, mis puudutab teie ütlust, et välispoliitikat ei tohi teha erakonna esindaja, kellel on leping Ühtse Venemaaga. Aga olukord läheb ju palju paremaks. Teie valitsuses oli Ühtse Venemaa leping peaministril, kes on valitsuse juht. Meie valitsuses on Ühtse Venemaaga leping Keskerakonnal, kes täidab teisi positsioone. Ja peamine välispoliitika juht valitsuses on ju peaminister, samuti teeb välispoliitikat või esindab Eestit väljaspool president. Ja ma usun, et uus välisminister, arvestades tema kogemust, saab igati hästi hakkama.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.