LHV pensionifondide juhi Andres Viisemann sõnavõtt Ärilehes sunniviisilise kogumispensioni kaitseks näitab kui lihtne on heita kõrvale konstruktiivne arutelu ning selle asemel pilduda ainult mahlakaid võrdlusi ja epiteete.
Kuidas saab öelda, et II samba vabatahtlikuks muutmise pooldajatel puuduvad põhimõtted, kui tegelikkuses tegelevad tänased pensionifondide haldajad silmamoondustrikkidega? Heaks näiteks siinkohal on LHV teade, et sügisest langevad nende pensionifondide tasud 40%. Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk tõi aga välja, et tegelikult maksavad LHV kliendid sügisest tasudeks veel rohkem kui varem. II samba kaitsjate lootus lugejaid eksitada on veider, sest lugeja teab juba ammu, et fondihaldurid heidavad tema raha arvel nalja.
Viiseman ja teised ignoreerivad kriitikat, sest nad teavad, et tänasest süsteemist saavad kasu ennekõike nemad ehk pangad. Vastuseta on jäänud Indrek Neivelti arutluskäik Rootsi kogumispensionist, mis tänaste reeglite juures jääb alati ületama Eesti oma. Ekslikult üritati lükata ümber Lea Danilson-Järgi poolt välja toodud kogumispensionäri madalam riigipensioni määr ning sisulise vastuseta on jäänud ka Kristjan Järvani teemakäsitlused. Inimesed on kõike seda märganud ning kui II samba kaitsjad tahavad mõjuda usaldusväärsena, peaksid nad näitama, milles Neivelt, Danilson-Järg või Järvan eksivad. Sildistamine ja lõputu keerutamine ainult suurendab inimeste umbusku tänasesse süsteemi.
Kuueteist aastaga ei ole kogumispension saavutanud lubatud tulemusi. Ometi lubavad tänase süsteemi kaitsjad, et kohe varsti lähevad asjad paremaks. Pidev kisa ja sildistamine tänast süsteemi paremaks ei muuda ning selle asemel peaksid fondijuhid tunnistama, et täna pakutav toode ei ole konkurentsivõimeline. Seda on võimalik muuta juhul kui tänase suurtele pankadele garanteeritud turu asemel avame selle parempoolsele ilmavaatele ja turumajandusele.
