Lapsed, kelle vanemad pühendavad neile oma aega ja lähedust, kasvavad enesekindlamateks täiskasvanuteks. Perepoliitikal ei ole aga üht võluvitsa, vaid on palju tahke, mis kõik mõjutavad perekonna elu-olu ja seda, kui palju lapsi siia ilma sünnib. Laste heaolu ning perede kindlustunnet saame toetada eelkõige siis, kui toetame perekonda tervikuna.
President Kersti Kaljulaid ütles 2016. aastal oma esimeses iseseisvuspäeva kõnes, et „noored õpivad,
töötavad, reisivad ja saavad lapsi selles rütmis, mis just neile sobib /…/ Peame muutma sotsiaalse toe
pakkumise noortele paindlikuks ja arvestama noorte teistsuguse eluga.“ Kuigi Eesti vanemahüvitise ja
-puhkuste süsteemi on peetud üheks kõige heldemaks kogu maailmas, on sellele ette heidetud
vähest paindlikkust. See mure on nüüd lahenemas – just noorte endi valitud rütmist töö ja pereelu
sidumisel lähtuvad vanemapuhkustesse-hüvitistesse rohkem paindlikkust loovad muudatused.
Mis siis ikkagi muutub?
Senise rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehooldus- ja isapuhkuse ning erinevate hüvitiste asemel on
edaspidi üks vanemapuhkus ja –hüvitis. Sellest kuu enne ja kuu pärast lapse sündi on mõeldud emale,
üks kuu pere valitud ajal on pühendatud isale (kes võib olla kodune ka ühel ajal emaga) ning ülejäänud aeg vanematele jagamiseks. 30-päevast isapuhkust saavad isad kasutama hakata nende lastega, kes sünnivad alates 1. juulist 2020, ent juba praegu ja ka edaspidi on isadel võimalik kasutada jagatavat osa vanemapuhkusest.
Ainult emadele mõeldud osa vanemapuhkusest toob kaasa töötamise piirangu leevendamise. Kui praegu kestab rasedus- ja sünnituspuhkus 140 päeva ja seda on praktiliselt võimatu katkestada, siis uue regulatsiooni puhul oleks töötamine piiratud 30 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva ja 30 päeva pärast lapse sündi.
Iga pere vajadusi arvestavaks muutuvad puhkuse tingimused ka lapsendajatele ja hooldusperedele.
Edaspidi on õigus lapsendajapuhkusele ja –hüvitisele kõikidel lapsendajatel ja hoolduspere vanematel
sõltumata lapse vanusest. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade
kaupa ja seda mõlema vanema vahel jagada.
Süsteem paindub pere järgi, mitte vastupidi
Iga pere rütm on erinev ka selles, kuidas vanemad soovivad ennast tööalaselt teostada. 19-kuist vanemahüvitist on edaspidi võimalik katkestada ja uuesti alustada kolme aasta jooksul ja soovi korral
kas või kalendripäevade kaupa (alates 1.04.2022). Seega võivad vanemad kokku leppida näiteks nii, et
jagatakse lapsega olemist ja vanemahüvitise saamist ning kumbki töötab osalise ajaga. Pered, kes seda soovivad, saavad kahe kuu jooksul ka korraga lapsega kodus olla ja vanemahüvitist saada, ent sel juhul makstakse hüvitist 17 kuud, millest kahel kuul nii emale kui isale korraga.
Edaspidi on soovi korral võimalik jagada vanemahüvitis kuni kolme aasta peale ka täiskohaga vanemapuhkusel olles.
Kui vanem soovib hüvitise saamise ajal ka palgatööd teha ja pere elukorraldus seda võimaldab, on
seegi perele lihtsamaks tehtud. Vanemapuhkuste ja –hüvitiste muudatuste käigus leevendasime
vanemahüvitise vähendamise korda, kui lapsevanem teenib vanemahüvitise saamise ajal töist tulu. Alates märtsist saavad emad või isad teenida töist tulu vanemahüvitise saamise ajal ning kui teenitav tulu jääb alla pooleteistkordse keskmise palga (2018. aastal ca 1544 eurot), vanemahüvitist ei vähendata.
Töötamist ei saa ühitada vaid ema ja isa individuaalõiguse ajal saadava hüvitisega, st emal 30 päeva enne ja 30 päeva pärast sünnitust ning isal isapuhkuse 30 päeva jooksul. Ja ega kõik pered soovigi kohe tööle rutata. Nii on edaspidi soovi korral võimalik jagada vanemahüvitis kuni kolme aasta peale ka täiskohaga vanemapuhkusel olles.
Lapsepuhkuse päevade jagamine muutub selgemaks
Ent lapsega tegelemiseks on töötaval vanemal vaja aega ka siis, kui laps on kolmeaastaseks saanud.
Selleks on võimalik kasutada tasustatud lapsepuhkuse päevi. Kui praegu on ema ja isa vahel puhkusepäevade jagamine sageli ka segadust tekitanud, siis edaspidi on kummalegi vanemale loodud
võimalus kasutada iga lapse kohta 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust. Seda kümmet päeva saab kasutada kuni lapse 9-aastaseks saamiseni ja puhkust võib välja võtta päevade kaupa või korraga. Praegu makstakse lapsepuhkuse eest tasu alampalga järgi. Uue regulatsiooni puhul oleks lapsepuhkuse tasu 50% eelneva aastavanema keskmisest palgast, kuid alla alampalga puhkusetasu ei lange.
Paindlikumad lapsehoiu võimalused
Selleks aga, et lastevanematel oleks kergem tööle naasta või jätkata tööl käimist, on järjest olulisem ka lapsehoiukohtade paindlikkus, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada hoiukohti erivajadustega lastele, aga ka neile peredele, kus vanemad töötavad tavapärasest erinevatel kellaaegadel.
KEuroopa Sotsiaalfondist rahastatakse 50 projekti üle Eesti, mille raames luuakse kokku 633 uut tava- või eriilmelist lapsehoiukohta. Kokku jagatakse ligi 2,4 miljonit toetusraha. Enim hakatakse pakkuma lapsehoidu just ebastandardsetel aegadel – avatakse õhtuseid, öiseid ja nädalalõpu hoidusid, mis on suureks abiks graafikuga töötavatele vanematele ning käivitatakse ka võõrkeelseid lapsehoiu rühmi.
Vanemahariduses palju kasutamata võimalusi
Lisaks rahale ja ajale vajame lapsevanematena sageli ka teadmisi. 2012. aastal Praxise tehtud uuringus lapse õigustest ja vanemlusest vastas enam kui iga teine lapsevanem, et on tundnud vajadust saada nõu ja abi, ent pole teadnud, kuhu pöörduda. Sarnast pilti näitavad ka esialgsed 2018. aasta monitooringu tulemused.
Pikas perspektiivis on võimalik vähendada ja ennetada laste ja noorte antisotsiaalset käitumist, sõltuvusainete tarvitamist ning koolist väljalangemist.
Iga lapsevanem teab, et erinevatel arenguetappidel pakub laps ka vanematele hulganisti väljakutseid. Riigil on siin võimalik pakkuda tuge vanemlust toetava haridusega. Tõenduspõhiseid programme on maailmas veel vähe, ent 2014. aastast oleme Tervise Arengu Instituudi kaudu pakkunud 3-8-aastaste laste vanematele mitmetes riikides levinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapsevanemad on saanud koolitustel uusi teadmisi, kuidas suurendada laste sotsiaalseid oskusi, sh probleemide lahendamisel, eakaaslastega suhtlemisel ja enesekehtestamisel ning esimeste tulemustena on juba näha laste käitumisprobleemide, agressiivsuse ning kehalise karistamise vähenemist. Kui aga mured on peres juba tekkinud, siis mitmekülgse abivajadusega 11-18-aastastele ja nende peredele on toeks pereteraapia.
Järgneval neljal aastal suunab riik 4,4 miljonit eurot vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja pereteraapiasse, et pakkuda tuge suuremale hulgale peredele. Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et vanemlike oskuste arendamine vähendab lapsevanemate stressi- ja depressioonisümptomeid, omades seega kaudset mõju ka lapsevanemate läbisaamisele ja peresuhete hoidmisele. Pikas perspektiivis on võimalik vähendada ja ennetada laste ja noorte antisotsiaalset käitumist, sõltuvusainete tarvitamist ning koolist väljalangemist.
Lapse esimestel eluaastatel on vanematel suur mõju lapse sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, kuid ka hilisemale elukäigule. Vanemlike oskuste arendamine on aga oluline kogu lapse kasvuea jooksul. Seega on pere toetamine tervikuna parim viis, et iga pere saaks hoida just seda rütmi, mis neile sobib – et peredel oleks aega, lähedust ja nutikaid strateegiaid lapse arenguetappidega kaasnevateks väljakutseteks.
Lugu ilmus Eesti Päevalehes
