XIII Eesti Disainiöö festivali raames toimus Eesti Kunstiakadeemias konverents „UNILAB 18/19 Eesti universaaldisaini inkubaator“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ligipääsetavusest ja universaalsest disainist. Ürituse patroon sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub tudengeid üles arvestama oma töös kõikide inimestega, olenemata nende east, erivajadusest või võimetest.
„Paljude inimeste liikumis- ja tegutsemisvabadus on olulisel määral piiratud ning see on diskrimineeriv ja alandav,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See puudutab üha enam inimesi: näeme, et vanemaealiste ja ka puude ning erivajadusega inimeste osakaal ühiskonnas kasvab. Universaalsed ja nutikad lahendused, mis arvestavad kõikide inimeste eripäradega, muudaksid meie kõigi elu paremaks ja kvaliteetsemaks. Seetõttu panen ka tulevaste disainerite, inseneride, ehitajate jpm spetsialistide südamele, et olla teadlikumad, kaasavamad ja mõelda sellele, kuidas luua lahendusi, mida saavad kasutada kõik inimesed. Elukeskkond, tooted ja teenused peavad olema kasutatavad nii, et keegi ei tunneks ennast teistsugusena. Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Mõistlik on mõttetuid takistusi vältida juba toodete ja teenuste kujundamisel ning loomisel, sest see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine.“
Toote, teenuse või keskkonna ligipääsetavaks tegemise kulu on märkimisväärselt madalam, kui ligipääsetavusega on arvestatud kohe alguses. Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hea näide universaalsest disainist on näiteks automaatselt avanevad ja ilma lävepakkudeta uksed või ka pankade viipekaardid.
Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus ja universaalsus peavad olema toodete ja teenuste loomulikud osad ning oluline on sealjuures mõista, et need ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peame jõudsalt liikuma selles suunas, et kõikidele inimestele oleks tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“
