Jevgeni Ossinovski algatatud valitsuskriis pälvis laiaulatusliku vastureaktsiooni Isamaa poliitikutelt.
Isamaa esindajad avaldasid toetust Urmas Reinsalule ja leidsid, et Sotsiaaldemokraatide esimehe ettepanek kutsuda Urmas Reinsalu valitsusest tagasi on üllatav.
FOTO: Eesti Uudised
Kaitseministri, endise diplomaadi ja välisministri Jüri Luige sõnul tulid tänase päeva poliitsõnumid kui välk selgest taevast:
„Tekkinud on täiesti uskumatu olukord: justiitsministrit, kes täitis oma kohust valitsuse justiitsnõuandijana, tahetakse sundida tagasi astuma,” kirjutas Jüri Luik, kes sisepoliitilistes küsimustes enamasti sõna ei võta.“
Luik märkis, et Isamaa pole ka enne kunagi kõhelnud, kui on vajalik Eesti huvide eest seista.
“Meenutan, et näiteks pole Eesti andnud allkirja ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonile, millega pole Euroopa Liidus ühinenud vaid neli riiki, ehk siis Malta, Eesti, Poola ja Küpros. Miks? Me pole lihtsalt pidanud vajalikuks piirata oma otsustusõigust neis eluliselt tähtsates küsimustes, lisaks on suur osa neist teemadest juba kaetud siseriikliku seadusandlusega,” ütles Luik.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul on Jevgeni Ossinovski ettepanek kutsuda Urmas Reinsalu ministrikohalt tagasi üllatav.
“Rändepakti arutelu käigus ei ole ükski Isamaa minister kuidagi soleerinud, sealhulgas ka Urmas Reinsalu. Urmas Reinsalu on väljendanud erakonna ametlikku seisukohta, mille me kujundasime välja esmaspäeval riigikogu fraktsiooni koosolekul. See otsus oli meil konsensuslik. Jääb arusaamatuks, miks valitakse välja üks minister ja tehakse selline ettepanek,” ütles Seeder ERR-ile.
“Ma arvan, et sellega püütakse kuidagi survestada Isamaad oma praegusest seisukohast taganema. Ma võin öelda, et me kindlasti oma seisukohta ei muuda,” kinnitas Seeder.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul ei ole midagi imelikku selles, et nii valitsuses kui parlamendis on poliitilisi algatusi ja eelnõusid, mis on jäänud toppama ühe või teise koalitsioonipartneri vastuseisu tõttu.
„Kui soovite näiteid, siis võite vaadata nii pikalt valitsuskabinetis ootavate teemade, aga ka mitmete parlamendis nn lauasahtlis teist lugemist ootavate eelnõude osas. See on paratamatu, kuna otsuseid tehakse mitte opositsiooni häälte, vaid koalitsiooni konsensusega. Kui igakordsele sellisele arutelule oleks eelnenud või järgnenud ultimaatum koalitsioonipartnerile, oleks see koalitsioon võinud juba 10+ korda minna laiali (ja ka kõik varasemad koalitsioonid).
Riikidel on rahvusvahelistes suhetes oma huvid ning neid ei tohiks häbeneda. Asjaolu, et minister Urmas Reinsalu tahetakse tagasi kutsuda selle eest, et ta esindab Isamaa seisukohta ÜRO rändeleppe osas ei sobi meie poliitilisse kultuuri.“
Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa hinnangul algas kogu probleem sellest, et välisminister ei ajanud asju piisavalt läbipaistvalt.
„Eesti keel ei ole ÜRO ametlike keelte hulgas, aga see ei tähenda seda, et võiks unustada, mis on välisministri riigikeel ja mis keelde on vaja tõlkida asju siis, kui tahad asju tõesti läbipaistvalt ajada ja oma rahvale seletada.
Sellisel juhul pidanuks saama eesti keele tõlge valmis ja mitte otseselt inglise keelest, vaid võrdluses teiste ÜRO ametlike keeltega. Selgus ju, et inglisekeelne ja venekeelne tekst sisaldasid samuti mõningaid erinevusi. Vastasel korral, mis rahvusriigi huvide esindamisest võib üldse rääkida minister, kes isegi ei pea oluliseks tõlkida (tema arvates) olulisi ja heakskiitu ootavaid dokumente. Välisministri tegemata töö.“
Lisaks teatas peaminister Jüri Ratas pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut, et tema sotsiaaldemokraatide esimehe ultimaatumit arvesse ei võta. Peaminister otsib praegu lahendust, millise valitsusega õnnestuks vastu võtta 2019 riigieelarve ja tegutseda kuni valimisteni. Peaminister ei välista ka vähemusvalitsust. Ratas kustus pühapäevaks läbirääkimistele Isamaa juhi Helir-Valdor Seedri ja SDE juhi Jevgeni Ossinovski.
