Riigikogu Isamaa fraktsioon kohtus Eesti Haridustöötajate Liidu ja Õpetajate ühenduste võrgustiku esindajatega, et saada ülevaade nn haridusleppe sõlmimise ja eesootavate õpetajate palgaalammäära läbirääkimiste seisust.
Isamaa fraktsiooni sõnum oli kohtumisel selge: valitsus peab täitma enda antud lubadusi. Talvel toimunud üldstreigi tulemusel lubati õpetajaskonnale praeguse valitsuskoalitsiooni poolt õpetajate karjäärimudeli ja selles sisalduva koormusarvestuse loomist – kuid mitte ainult. Põhilubaduseks oli ikkagi õpetajate palga viimine 120%-ni Eesti keskmisest hiljemalt 2027. aastaks. Kuna käesoleval aastal õpetajate palga suhe keskmisesse palka eesmärgist kaugenes, eeldati iga-aastast pingutust tekkinud vahe ületamiseks.
Kuigi Isamaa seisukohast on tegu liiga madala ambitsiooniga, mis ei aita tagada õpetajaameti piisavat väärtustamist ja vajaliku järelkasvu tagamist, peab lubatu tagamine olema valitsuse eesmärgiks paari nädala pärast algavatel palgaläbirääkimistel.
EHLi esimees Reemo Voltri rõhutas kohtumisel, et oluline on jõuda valitsusega lubatud kollektiivlepinguni järgnevate aastate õpetajate töötasu alammäära osas, et see lubadus ei jääks ebamääraseks vaid olek selgelt fikseeritud vastavalt streigi lõpetanud kokkuleppele.
Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar kommenteeris: „Haridusleppe suurimaks väärtuseks on õpetajate karjäärimudeli loomine, kuigi iga astme alampalga koefitsiendid on madalamad kui karjäärimudeli väljatöötanud töörühm osapooltele pakkus. Kavandatavas haridusleppes on mitu Achillieuse kanda. Leppe sõlmijatel puudub ühine arusaam kui palju peab klassijuhataja saama oma töö eest minimaalselt tasu ning mis on õpetaja põhitöö ning mis on lisatöö. 2021. aastal tegi Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi valitsusele ettepaneku, et õpetajate ainetundide arv võiks olla nädalas 15-16. Siis oleks võimalus mahtuda 35-tunnise töönädala sisse. Hariduslepe seab soovituslikuks, et ainetunde võiks olla 21 nädalas, kuid mitte rohkem kui 24. Seega jätkub õpetajate alaline ületunnitöö.“
„Kuna ühtegi eelnimetatud sammu pole valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelarvestrateegiasse kirja saanud, tuleb osapooltel läbirääkimistel kõik võimalikult täpselt must-valgelt fikseerida, et valitsusel ei tekiks hiljem võimalust taganeda sõlmitud kokkulepetest, sest ainult nii on võimalik tagada õpetajate olemasolu ning järelkasv ja Eesti koolide hea tase ka tulevikus“, rõhutas kohtumise järel Tõnis Lukas.
„See tähendab ka konkreetset sõnastust klassijuhataja tööga kaasnevatele ootustele ja sellele vastavat tasu, aga ka konkreetset normkoormust, millest algab alammäärale vastava palga maksmine,“ lisas Lukas. „Riigist oleks aus kasutada avalikus teabes õpetajate keskmisest palgast rääkides statistikat, mis arvestab normkoormusena tehtud tööd, mitte ületunnitööd ja näiteks ka Ida-Virumaa erikoefitsiendiga suuremat tasu. Kõike arvestusse kokku pannes jäetakse avalikkusele mulje märksa suuremast töötasust, kui õpetajal tegelikult igapäevaselt võimalik saada on – see on puumunadega petmine!“
