Isamaa erakonna eestseisus otsustas saata volikogule kinnitamiseks arutelukultuuri hea tava. Algatajate juhtmõte on kutsuda liikmeskonda arutlema erakonna tuleviku üle ja lahendama omavahelised erimeelsused erakonna sees. Eestseisuse otsusega saadetakse arutelukultuuri hea tava kinnitamiseks erakonna volikogule.
Hea tava kehtestamise üks algatajaid, erakonna aukohtu esimees Avo Üpruse sõnul peab iga organisatsioon – teiste hulgas Isamaa – pidevalt töötama oma organisatsioonikultuuri arendamisega. “Erakonna suhtes tehtavad ettepanekud peavad olema ülesehitavad, mitte lammutavad ja süüdistavad,” kommenteeris Üprus.
Isamaa aukohus on Üpruse sõnul korduvalt pidanud andma hinnangu olukordadele, kus erakonna siseasjade klaarimisse on kaasatud avalik meedia. “Aukohus on läbi aegade pidanud käsitlema mitmeid juhtumeid, kus erakonna siseasjade lahendamisse on kaasatud avalikkus. Kohtu erinevad koosseisud on alati olnud üksmeelel, et seesugune käitumine kahjustab erakonna mainet. Põhimõtte toonitamine eestseisuse otsusega on ennetav samm ebaväärika ja Isamaad kahjustava tegevuse ärahoidmiseks,” lisas Üprus.
Arutelukultuuri hea tava kehtestati häälteenamusega 11 poolt ja 3 vastu. Erapooletuid ei olnud. Avo Üprus avaldas lootust, et kõik erakonna liikmed võtavad põhimõtted omaks ja dokumendi kinnitamine aitab erakonnasisesed erimeelsused väärikalt ületada.
“Hea tava kehtestamise soov on kasvanud välja meie erakonna enda seest,” selgitas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, lisades, et tegemist on erakonna sisest arutelu elavdava ja arutelukultuuri arendava dokumendiga, mis ei ole mõeldud kellegi karistamiseks. “Näiteks on ka Riigikogul töötatud välja Riigikogu liikme hea tava, millel samuti puudub otsene rakenduslik pool.”
